Telefonikõne Politseisse ehk kuidas peaga vastu seina joosta

Hommikul kell 11:00 olin tervisejooksu tegemas, kui äkki kargas mulle vastu selga suur koer, kes haukus kui metslane. Suurest ehmatusest tardusin kui kivikuju, lootes, et see peletis mu vähemalt ellu jätaks. Peast kärgatasid ka mõtted läbi, et ei juhtu midagi, kui oma ülejäänud pool elu näiteks ühe käega või jalaga mööda saatma pean, peaasi, et ellu jääksin. Koer oli tõesti suur ja hirmuäratav.
Mõne minuti möödudes rahunes koer maha ning jäi urisedes mu kõrvale seisma. Hakkasin poolikute sammude haaval temast eemalduma. Vahepeal pidin aga hetkeks taas tardunult kivikuju mängima, kuna koera suured “draakoni hambad” paljastusid igemete alt. Lõpuks võisin oma teekonda jätkata. Jah, paraku mitte endiselt, kuna südamelöögisagedus oli seda puhku 150 asemel 220 lööki minutis tegemas. Terve ülejäänud teekonna mõtlesin telefonikõnest, mille kohe peale trenni lõppemist Politseile teen. Kurat küll, telefoni jätan ka alati koju, kui jooksmas käin.
Koju jõudes haarasin kohemaid telefoni pihku ja valisin numbri 110. Ikka veel erutatuna, rääkisin oma juhtumi ka Politsei korrapidajale. Paraku arvas aga tema, et pean ilmselt järgmist korda ootama ning koheselt Politseisse helistama, kuid siiski on asja eelduseks see, et koer teile kallale tungib. Niisama lahtiselt jalutava ja haukuva koeraga pole meil midagi peale hakata, teatas korrapidaja.
“Seega, et asi lõpuks turvalise lahenduse leiaks, oleks olnud parem, kui koer mult siiski ühe käe või jala ära hammustanud oleks?” esitasin oma küsimuse Politsei korrapidajale. Vastuseks sain ebaleva ja muheleva jaatuse: “Jah, paraku nii on!”. Vot selline vastus siis Politseilt.

Hoiatus:

Kellele antud koer kuulub, on hetkel veel teadmata. Asukohta võite vaadata sellelt kaardilt. Paraku ei olnud mul endal julgust sinna tagasi naasta, et oodata peremehe õue tulek ära ning seejärel kurjad õpetussõnad viimase poole teele saata. Hoovis seisis ca 5 sõidukit. Olen kindel, et peremees vaatas kogu juhtuvat intsidenti aknast. Paraku mida aga ei olnud, oli peremees, kes oma koera minu küljest eemale tariks.
Kuna antud teelõik on Eametsa ja Pärnu vaheline tuiksoon, mida mööda liigub arvukalt jalakäijaid ja jalgrattureid, siis olen kindel, et ei ole ainuke, kes sarnase juhtumi selle koeraga üle on elanud.

Turvalist elu kõigile!

Ekspress Hotline soovitab oma konkurente

Kuna käimas oli ülikiire tööpäev, pidin ühe ettevõtte telefoninumbri hankimiseks mõne infotelefoni abi kasutama. Esimene mis meenus, oli 1182, mille numbri ma ka kohe valisin.

[Mina]: Tere! “Paluksin OÜ xxxxx telefoninumbrit”.
[Telefonineiu]: “Üks hetk palun… ja number on xxxxxxx”.
[Mina]: “Tänud! Kas Te võite öelda, kui kalliks see antud teenus mulle hetkel maksma läks?”
[Telefonineiu]: “Neliteist krooni. Aga see on odavam, kui teised infotelefonid, kuna meie teenuse maksumus on kõne eest, mitte aga kõneminuti eest!”
[Mina]: “Kas te oskate öelda, kui palju Teie konkurentide kõneminut maksab?”
[Telefonineiu]: “See on umbes sama, kuid maksab minut, mitte aga kõne. Minuga võite näiteks pikemalt vestelda ning kõne maksumus ei suurene.”
[Mina]: “Aga mul läks info saamiseks ju kõigest 10 sekundit. Sellisel juhul oleks ju Teie konkurentide teenus oluliselt soodsam?”
[Telefonineiu]: “See on Teie valik, millist teenust kasutate.”
[Mina]: “Aga Te ju ise juhtisite minu tähelepanu oma konkurentide teenuse hinnale. Ja pealegi, andsite ju mõista, et Teie teenus on odavam.Aga nüüd selgub, et tegelikult see nii ei ole?”
[Telefonineiu]: “See on Teie valik, kelle teenust kasutate”.
[Mina]: “Kas ma saan nüüd õigesti aru, et Te valetasite mulle, pidades Teie teenuse hinda soodsamaks oma konkurentidega võrreldes?”
[Telefonineiu]: “Ma ei valetanud, vaid ütlesin, kuidas asjad on”.
[Mina]: “Sain Teilt info kätte umbes 10 sekundiga. Selle eest maksaksin Teie konkurentidele 2 krooni. Teile maksan 14 krooni. “Minutisse panduna maksaks ju Teie teenuse minut sellisel juhul 84 krooni”.
[Telefonineiu]: “See on Teie valik”.
[Mina]: “Antud juhul selgub ju, et tegin vale valiku, kuna helistasin Teile”.
[Telefonineiu]: “Sedasi arvutatuna küll”.
[Mina]: “Kas ma peaksin sellisel juhul Teie konkurente eelistama?”
[Telefonineiu]: “Sellisel juhul küll jah!”
[Mina]: ”Tänud. Kena päeva!”
[Telefonineiu]: “Kena päeva!”

Siia juurde tahaksin veel lisada, et meie vestlus kulges üsna rahulikul- ja sõbralikul toonil ning ma ei olnud oma kõnemaneerilt mitte karvavõrdki üleolev, ega ka vinguv ning pahane vaid pigem üllatunud, kuidas inimene läbimõtlematult oma ettevõttele auku kaevab.
Kuna antud olukord jäi väheke hinge kriipima, tegin natuke ka taustauuringut, külastades mõnda Ekspress Hotline konkurendi veebilehte. Selgus, et neist lõviosa küsibki kõneminuti hinda oma teenuse eest. Samuti uurisin erinevaid tutvustusartikleid, kus selgus, et keskmine info edastamine kliendile võtabki 10 sekundit aega, mille puhul maksab teenus näiteks 1181`le helistades 2 krooni ja 50 senti. Nüüdsest olen targem, ning säästan meie ettevõtte raha.

Operaatorite kolmik

Tahaksin lühidalt juttu teha meie riigis olevast kolmest erinevast GSM operaatorist, kelleks on siis EMT, Elisa ja Tele2. Tänaseks päevaks olen olnud ühe ja selle sama telefoni numbriga nende kõikide kliendiks. Ja siin kohal ongi minu soov nende suurimad erinevused lahti rääkida.
Ma alustasin ajal, kui Elisa veel RLE nime kandis. Üldiselt ei olnud mul kunagi probleeme. Välja arvatud siis, kui viibisin kuskil sügaval keldris või kuskil paksus metsas, kus esimese maanteeni kilomeetreid maad oli. No sellega ma leppisin, kuna teadsin, et hädaabi number töötab igas olukorras. Elisa võrgust helistamise kulud olid enamvähem talutavad. Teenindustase oli ka üsna rahuldav.
Minu teiseks operaatoriks, tänu tööandjale sai aga EMT. Ei ühtki halba sõna. Helistamisekulud muutusid vähe soodsamateks. Levi probleemid, mis Elisaga vahel harva ikka ette tuli, olid nüüdseks just kui käega pühitud. Teenindus oli väga operatiivne ja asjalik. Näis ka, et EMT teeb üsna tihedat koostööd oma partneritega, saates nende sooduspakkumisi sõnumina.
Nüüd olen aga oma telefoni numbriga otsapidi Tele2 võrgus. Mis nendest eelnevast konkurendist teda kõige rohkem eristab, on teenuse hind. Nüüdsest on minu helistamise kulud olnud 10,71 korda soodsamad. Hämmastav, kas pole? Teenindustase on selline keskpärane. Häirivaks on muutunud see, et nad risustavad minu sõnumikausta nii intensiivselt, et nende pidev kustutamine on suisa tülikas ja väsitav olnud. Nüüd peatuksin aga Tele2 operaatori levi küsimustel. Kohe alguses pean ütlema, et siit ei tule mitte midagi positiivset. Et ma kontoris olles kliendile helistada saaksin, pean ma laua tagant püsti tõusma ning suure akna juurde jalutama, et ma vähegi kuuleksin, mis minu telefoni torust mulle kõrvu kostab. Kuskil suuremas kaubamajas pole telefoni üldse mõtet sisse lülitada, kuna sellele helistamine muutub kohe alguses üheks suureks “taasproovimise” kadalipuks. Muideks, nüüdsest kostuvad kutsumissignaali ajal imelikud helid, just kui kuulaks mind FBI pealt.

Hinnang

Nüüd selgitan välja oma kogemuste põhjal parima operaatori, kelle tegevusega minu ootused kõige pareminis ühtivad. Selleks kasutan viiepalli süsteemis hindamist. Hindamisel arvestan minu jaoks kolme kõige tähtsamat näitajat.
Elisa. Levi – 4, teenusehind – 3, teenindustase – 3. Keskmine hinne – 3,34.
EMT. Levi – 5, teenusehind 4, teenindustase – 4. Keskmine hinne  - 4,34.
Tele2. Levi – 2, teenusehind 5, teenindustase – 3. Keskmine hinne 3,34.

Palju õnne – EMT! Sina võitsid. Vähemalt selgus nüüd tõsiasi, et ma ei väärtusta vaid hinda. Pigem pean prioriteetsemaks just teenuse kvaliteeti ning hinna ja kõik muu seaksin pigem sinna teisejärguliste kanti.