Kuidas dresseerida klienti?

Antud kirjutisele leidsin inspiratsiooni tänasest Säästumarketi külastusest. Olen ostnud juba mõnda aega õhtuse tee kõrvale paki präänikuid, mille maksumus oli umbes aasta tagasi 5,90. Sama hind oli ka eelmisel nädalal. Ka kolm kuud tagasi oli see sama hind. Seda sama hinda on maksnud see toode terve igaviku, seal juures üles-alla kõikumata.
Täna oli sealne hinnasilt muudetud kollaseks.
Lubage, ma nüüd improviseerin. Kolme päeva pärast ilmub sellele hinnasildile ülaserva läbikriipsutatud nn. “vana hind”, maksumusega 9,90. Kaheksa päeva pärast lõpeb sooduspakkumine ning selle toote normaalne maksumus ongi 9,90. Ja nii lihtne see ongi.
Aga sellega asi veel ei lõpe. Alates 1. jaanuarist ei maksa see toode mitte 0,63, vaid 0,69.
Säästumarket pole kaugeltki ainus ettevõte, mis hoogsalt hindu tõstma hakanud on. Ta on lihtsalt üks kõigi ülejäänute seast.
Mitte et selline käitumine mingi hittuudis oleks, vaid vahel on lihtsalt tore end tühjaks rääkida, õigemini siis kirjutada.

Maagiline oktoober 2010

Juba nädal aega järjest, umbes 15 e-kirja päevas – see ei ole liiga vähe! Õnne toov maagiline ja kordumatu oktoober, mis kordub vaid iga 852 (või oli see 839) aasta järel. Nii väitvat vähemalt Feng Shui. Loodan, et olete kursis, millest jutt. Ilmselt olete Teiegi saanud umbes 109 sarnase sisuga e-kirja.

Aastal 2010 jaanuaris oli viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Veebruaris oli neli esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva, neljapäeva, reedet, laupäeva ja pühapäeva. Märtsis oli viis esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva. Jne, jne, jne.

Miks kurikuulsa kirja väljamõtleja just oktoobrikuul peatus? Ilmselt olen piisavalt rumal, et seda mitte taibata.

Ka aastal 2004 oli oktoobris viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Aastal 2021 on taas oktoobris viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Mis ma nüüd siis kõige selle peale tegema pean?

Patsientide vaimset seisundit ravivad doktorid väidavad, et kui inimene loendab liinibussiga reisides läbi akna maju kokku, on ta lapsepõlves kannatanud ohtralt nii vaimse kui füüsilise vägivalla all ning on täiskasvanuna psüühiliselt väga haige.

Kauba väärtus

Vahel on väga raske, kui tead mõnest asjast liiga palju. Süda tilgub lausa verd.

Näiteks, kui ma kohupiimapaki oma ostukorvi asetan, tean ma, et maksan selle eest umbes 8 krooni. Keskmine toidupood on selle ostnud aga 2 krooniga.
Piimapaki eest pean välja käima 6 krooni, kuid kauplus on selle soetanud 1 krooni ja 80 sendi eest.
Ehituspoes põrandaliistu eest pean maksma 69 krooni, kuid tehasest ostetakse see ilma lisavahendajateta 8 krooni ja 60 sendiga.
Oma jalgrattale uut süsinikraami valides pean arvestama umbes 12 tuhande krooniga. Kauplus maksis selle eest aga vaid 3400 krooni.
Roogitud lõhe ostes maksan 149 krooni kg eest. Nemad ostavad selle aga 18 krooniga.

Kust antud info pärineb? Eks ikka ostuarvetelt ja majandusportaalidest. Lohutuseks aga järgnev vanasõna: “Niikaua, kui leidub keegi, kes on nõus selle eest raha maksma, on toode oma hinda väärt!”

Ekspress Hotline soovitab oma konkurente

Kuna käimas oli ülikiire tööpäev, pidin ühe ettevõtte telefoninumbri hankimiseks mõne infotelefoni abi kasutama. Esimene mis meenus, oli 1182, mille numbri ma ka kohe valisin.

[Mina]: Tere! “Paluksin OÜ xxxxx telefoninumbrit”.
[Telefonineiu]: “Üks hetk palun… ja number on xxxxxxx”.
[Mina]: “Tänud! Kas Te võite öelda, kui kalliks see antud teenus mulle hetkel maksma läks?”
[Telefonineiu]: “Neliteist krooni. Aga see on odavam, kui teised infotelefonid, kuna meie teenuse maksumus on kõne eest, mitte aga kõneminuti eest!”
[Mina]: “Kas te oskate öelda, kui palju Teie konkurentide kõneminut maksab?”
[Telefonineiu]: “See on umbes sama, kuid maksab minut, mitte aga kõne. Minuga võite näiteks pikemalt vestelda ning kõne maksumus ei suurene.”
[Mina]: “Aga mul läks info saamiseks ju kõigest 10 sekundit. Sellisel juhul oleks ju Teie konkurentide teenus oluliselt soodsam?”
[Telefonineiu]: “See on Teie valik, millist teenust kasutate.”
[Mina]: “Aga Te ju ise juhtisite minu tähelepanu oma konkurentide teenuse hinnale. Ja pealegi, andsite ju mõista, et Teie teenus on odavam.Aga nüüd selgub, et tegelikult see nii ei ole?”
[Telefonineiu]: “See on Teie valik, kelle teenust kasutate”.
[Mina]: “Kas ma saan nüüd õigesti aru, et Te valetasite mulle, pidades Teie teenuse hinda soodsamaks oma konkurentidega võrreldes?”
[Telefonineiu]: “Ma ei valetanud, vaid ütlesin, kuidas asjad on”.
[Mina]: “Sain Teilt info kätte umbes 10 sekundiga. Selle eest maksaksin Teie konkurentidele 2 krooni. Teile maksan 14 krooni. “Minutisse panduna maksaks ju Teie teenuse minut sellisel juhul 84 krooni”.
[Telefonineiu]: “See on Teie valik”.
[Mina]: “Antud juhul selgub ju, et tegin vale valiku, kuna helistasin Teile”.
[Telefonineiu]: “Sedasi arvutatuna küll”.
[Mina]: “Kas ma peaksin sellisel juhul Teie konkurente eelistama?”
[Telefonineiu]: “Sellisel juhul küll jah!”
[Mina]: ”Tänud. Kena päeva!”
[Telefonineiu]: “Kena päeva!”

Siia juurde tahaksin veel lisada, et meie vestlus kulges üsna rahulikul- ja sõbralikul toonil ning ma ei olnud oma kõnemaneerilt mitte karvavõrdki üleolev, ega ka vinguv ning pahane vaid pigem üllatunud, kuidas inimene läbimõtlematult oma ettevõttele auku kaevab.
Kuna antud olukord jäi väheke hinge kriipima, tegin natuke ka taustauuringut, külastades mõnda Ekspress Hotline konkurendi veebilehte. Selgus, et neist lõviosa küsibki kõneminuti hinda oma teenuse eest. Samuti uurisin erinevaid tutvustusartikleid, kus selgus, et keskmine info edastamine kliendile võtabki 10 sekundit aega, mille puhul maksab teenus näiteks 1181`le helistades 2 krooni ja 50 senti. Nüüdsest olen targem, ning säästan meie ettevõtte raha.

Minutiga seksikasse vormi

Üks järjekordne müstiline agregaat nimega Leg Magic, mida pakub meile kõigile tuntud turustaja TopShop. Panen käe südamele ning julgen väita, et ei ole selle saatesarja (Teleturg) pidev jälgija. Küll aga jooksin köögist kohemaid teleri ette, kui kuulsin neid müstilisi lubadusi, mis parasjagu nimetatud saates maha hõigati. Lubadused olid siis järgmised: “Kiireim ja efektiivseim viis seksika figuuri saavutamiseks, piisab kui treenida 1 minut päevas.”

Minutiga seksikasse vormi?

Kui inimene tegeleb väga intensiivselt füüsilise treeninguga, on ta võimeline kulutama maksimaalselt kuni 20 kcal minutis.  Nüüd peatume aga naisterahval, kelle sooviks on oma rasva arvelt kehakaalu langetada umbes 7 kg. Me kõik teame, et rasva 1 gramm`i energeetiline väärtus on umbes 9 kilokalorit. Seega, treenides nimetatud trenazhööril ühe minuti päevas ääretult kõrge intensiivsusega (näiteks 20 kcal/min), kasutab energia taastamiseks kehas leiduvat rasva umbes 15% kogu energia allikatest. Kulutatav kalorite hulk rasva arvelt oleks antud juhul umbes 3 kcal. Seega suudaksime kulutada ei rohkem ega vähem, kui 0,33 grammi rasva ühe minuti jooksul. Et vabaneda liigsest 7 kg rasvast, peaksime treenima TopShop soovituste ja lubaduste kohaselt 21000 päeva ehk 57,5 aastat. Kui arvestada veel asjaolu, et keskmisele naisterahvale oleks ka 12 kcal/min üsna eeskujulik koormus, oleks see aeg ligi 2 korda pikem. Näited on toodud ju koormuse juures 20 kcal/min.

Järeldus

Leg Magic trenazhööriga treenides ei ole võimalik saavutada kiireid ja efektiivseid tulemusi “TopShop” soovituste ja lubaduste kohaselt, kuna 1 minut treeningut nimetatud trenazhööril võrdub umbes 12 minutilise diivanil logelemisega. Täpsemalt siis, 1 minut treeningut Leg Magic trenazhööriga võrdub 12 minuti pikkuse diivanil lesimisega.

Veel kriitikat

Treenimine Leg Magic`iga on küll ülimalt efektiivne, kuid see, mille abil see efektiivsus saavutatakse, ajab lausa silmi pööritama. Antud trenazhööril treenides kasutatakse koormuse tekitamiseks reie lähendaja lihaseid, mille treenimise vajaduse on kahtluse alla seadnud enamus treenereid ning võrdlevad antud olukorda sellega, kui inimene asuks kehakaalu langetamiseks treenima näiteks vaid oma kaela. Reie lähendaja lihased ei mängi olulist rolli kaunite ja seksikate jalgade välimuses.

Midagi positiivset ka

Leg Magic`i turustaja kiituseks olgu öeldud see, et tootega antakse kaasa võimlemisharjutustega DVD, mis on vaid kiidusõnu väärt.

Kõhulihaste abil saledaks?

Nägin tv`st TopShop saadet, kus reklaamiti kõhulihaste treenimiseks seadet nimega AB Rocket.

Lubadused ja väited

Lubatakse kaotada 5 cm vööümbermõõdult kõigest 14 päevaga. Ja see pole veel kõik. Kõike seda garanteeritakse vaid 5 minutit päevas treenides. Tundub uskumatuna?
Samuti väidetakse, et nimetatud trenazhööriga treenimine on effektiivsem kaalu alandamine kui klassikalised kõhulihaste harjutused.

Väikene analüüs

Me peame kaotama oma vöökohast 5 cm 14 päeva jooksul ja seda kõike vaid 5 minutit päevas treenides. Mis leiab aset meie organismis kõhulihaste harjutusi sooritades? Meie pulsisagedus tõuseb vastavalt soorituse intensiivsusele 120 kuni 160 lööki minutis, mis omakorda tähendab, et meie energiakulu jääb vahemikku 7 kuni 15 kcal minutis. Võttes aluseks keskmise kalorikulu, milleks saame 11 kilokalorit minutis. Korrutades selle nüüd ajaga, so. 5 minutit, saame summaks 55 kcal. Seega, viies läbi soovitusliku treeningu AB Rocket`iga, kaotame energiat umbes 55 kilokalorit. Seda muidugi juhul, kui me loobume treeningu vältel puhkepausidest.

Nüüd vaatleme, mida kasutab meie organism energia kompenseerimiseks. Kui me treenime nii, et meie pulsisagedus jääb vahemikku umbes 140 lööki minutis, kulutab meie organism 55 kcal taastamiseks 47% süsivesikuid, 4% proteiine ja kuni 50% rasva. Nüüd paneme energiaallikad grammidesse. Võtame appi süsivesikute, proteiinide ja rasvade energeetilised väärtused. Seega, välja näeks see järgmiselt:
Süsivesikuid 6,5 grammi; proteiine 0,6 grammi ja rasvasid 3,1 grammi. Korrutame nüüd need grammid 14 päevaga. Seega, kahe nädala jooksul kulutaksime süsivesikuid 91 grammi, proteiine 8,4 grammi ja rasvasid 43,4 grammi.

Nüüd keskendume rasvale, kuna see on just nimelt see aine, millest eeskätt vabaneda soovitakse.
Et inimesel tekiks üldse soov oma kehakaalu alandada, peab tema rasvaprotsent olema vähemalt 40% kogu keha massist. Vastasel juhul oleks kaalulangetamise soov põhjendamatu. Peetakse ju normaalseks, kui naise keha sisaldab umbes 30% rasvasid kogu kehamassist. Seega, kui võtame aluseks näiteks 90kg kaaluva naisterahva, kelle rasvaprotsendiks on 40, kannab ta endaga kaasas 36 kg puhast rasva. Et tema rasvaprotsent oleks “tervisliku” vahemikus, peaks ta alandama kaasaskantava rasva  vähemalt 27 kg`ni. Hävitatava rasva kogus oleks 9 kg. Kui me nüüd toetume absoluutsele keskmisele rasva jagunemisele naise kehal, selgub, et vöökoht kannaks antud andmete juures endaga kaasas umbes 14,4 kg rasva. Tervislikku vahemikku jõuaksime siis, kui oleme viinud selle 10,8 kg`ni. Seega kogus, mille peame kaotama oma vöökohalt, oleks 3,6 kg rasva. Umbes 90kg kaaluva naisterahva vöö ümbermõõt väheneks sellisel juhul umbes 8 cm (andmed pärinevad ühelt Fitnessi turustamisega tegeleva ettevõtte kodulehelt).

Tulemused ja järeldus

Kui me nüüd keskendume sellele kulutatud rasva kogusele, mille saavutaksime 14 päeva jooksul, treenides AB Rocket trenazhööril, oleks meie vöö ümbermöödu vähenemine lubatud 5 cm asemel hoopis 0,096 cm (umbes 0,1 mm). Ja muideks, seda vaid juhul, kui meie treening oleks intensiivsusega vähemalt 11 kcal/minutis, mida peetakse tegelikult üsna kõrgeks saavutuseks. Juhul, kui kellegile tundub, et need arvutused on mitte midagi ütlevad ja utoopilised, siis olen sellega täiesti nõus, sest praktikas on saavutused reeglina veel kehvemad. Usun, et see 0,1 mm vöö ümbermõõdu kahandamist on AB Rocketiga liiga optimistlik saavutus!

Saladuslikud mõlgid

Ilmselt ei ole olemas auto omanikku, kes ei oleks avastanud oma autol saladuslikke mõlke, kriimustusi ja muid pisemat sorti kahjustusi. Neid tekib ikka siin ja seal. Sagedasemad kohad on uksed ja poritiivad, kust vastavaid üllatusi avastatakse. Mõne suurema kahjustuse leidmisel on ilmselt nii mõnigi kirunud, et kui ma selle “raisa” kätte saaks, aga ma talle näitaks!
Ühel heal päeval, kui kuupäevaks oli 17. aprill 2009 ning kellaaeg oli umbes 11:20, olin ühe sellise suuremat sorti mõlkimise tunnistajaks ise. Seisin Pärnus, ühes Riia maante äärses parklas ning nägin, kuidas üks 7 sajase seeria tumedates värvides BMW, mis kandis numbrimärki 501ATV, omale parkimiskohta otsis. Lõpuks ta selle leidiski ning hakkas oma autot parkima ühe punase Volkswageni taha, mille numbrimärgiks oli 741ARS. Mulle näis, just kui oleks see eredates punastes toonides auto talle märkamatuks jäänud ning kihutas sellele paraja pauguga tagant otsa. See järel võttis BMW omanik vaevaks umbes kaheksa sentimeetrit tagurdada, et autode vahele minimaalne maa jätta ning astus autost välja. Peab ütlema, et tegemist ei olnud südametu automõlkijaga, sest ta läks hiilival sammul lähemalt piiluma, mis tema auto sellisel järsul kombel peatas. Paraku pidin aga selles südamlikkuses pettuma, kuna tema pilk oli suunatud vaid enda auto esiosale. Nähes, et see ei olnud autot sõidukõlbmatuks teinud, teeskles ta, justkui poleks midagi juhtunud ning siirdus parkla kõrval olevasse poodi.
Mõne hetke pärast oli BMW omanik taas oma autos rooli taga ning kihutas parklast minema. Mind hämmastas aga tema sõidu teekonna valik. Mingil põhjusel ei sobinud talle kõvakattega tee, vaid ta otsustas parklast väljumiseks kasutada haljasala, lömastades värskelt istutatud lilled ning jättes endast maha sügavad rööpad lillepeenrasse.
Minutid aga läksid ning olin ka mina sunnitud selle vaatemängu katkestama, kuna kiire tööpäev oli alles poole peal ning töö vajas tegemist. Hetkel tunnen aga väikest kripeldust, et punase auto omanikku antud intsidendist teavitada ei jõudnud. Ma leidsin küll paberitüki ning kirjutusvahendi, millele kirjutasin BMW numbrimärgi, kuid siis nägin korraga parklast lahkumas ka Volkswagenit koos selle BMW poolt tekitatud uue “kaunistusega”, mis veel pikalt järelevaatajaile päikese käes sillerdas.

Operaatorite kolmik

Tahaksin lühidalt juttu teha meie riigis olevast kolmest erinevast GSM operaatorist, kelleks on siis EMT, Elisa ja Tele2. Tänaseks päevaks olen olnud ühe ja selle sama telefoni numbriga nende kõikide kliendiks. Ja siin kohal ongi minu soov nende suurimad erinevused lahti rääkida.
Ma alustasin ajal, kui Elisa veel RLE nime kandis. Üldiselt ei olnud mul kunagi probleeme. Välja arvatud siis, kui viibisin kuskil sügaval keldris või kuskil paksus metsas, kus esimese maanteeni kilomeetreid maad oli. No sellega ma leppisin, kuna teadsin, et hädaabi number töötab igas olukorras. Elisa võrgust helistamise kulud olid enamvähem talutavad. Teenindustase oli ka üsna rahuldav.
Minu teiseks operaatoriks, tänu tööandjale sai aga EMT. Ei ühtki halba sõna. Helistamisekulud muutusid vähe soodsamateks. Levi probleemid, mis Elisaga vahel harva ikka ette tuli, olid nüüdseks just kui käega pühitud. Teenindus oli väga operatiivne ja asjalik. Näis ka, et EMT teeb üsna tihedat koostööd oma partneritega, saates nende sooduspakkumisi sõnumina.
Nüüd olen aga oma telefoni numbriga otsapidi Tele2 võrgus. Mis nendest eelnevast konkurendist teda kõige rohkem eristab, on teenuse hind. Nüüdsest on minu helistamise kulud olnud 10,71 korda soodsamad. Hämmastav, kas pole? Teenindustase on selline keskpärane. Häirivaks on muutunud see, et nad risustavad minu sõnumikausta nii intensiivselt, et nende pidev kustutamine on suisa tülikas ja väsitav olnud. Nüüd peatuksin aga Tele2 operaatori levi küsimustel. Kohe alguses pean ütlema, et siit ei tule mitte midagi positiivset. Et ma kontoris olles kliendile helistada saaksin, pean ma laua tagant püsti tõusma ning suure akna juurde jalutama, et ma vähegi kuuleksin, mis minu telefoni torust mulle kõrvu kostab. Kuskil suuremas kaubamajas pole telefoni üldse mõtet sisse lülitada, kuna sellele helistamine muutub kohe alguses üheks suureks “taasproovimise” kadalipuks. Muideks, nüüdsest kostuvad kutsumissignaali ajal imelikud helid, just kui kuulaks mind FBI pealt.

Hinnang

Nüüd selgitan välja oma kogemuste põhjal parima operaatori, kelle tegevusega minu ootused kõige pareminis ühtivad. Selleks kasutan viiepalli süsteemis hindamist. Hindamisel arvestan minu jaoks kolme kõige tähtsamat näitajat.
Elisa. Levi – 4, teenusehind – 3, teenindustase – 3. Keskmine hinne – 3,34.
EMT. Levi – 5, teenusehind 4, teenindustase – 4. Keskmine hinne  - 4,34.
Tele2. Levi – 2, teenusehind 5, teenindustase – 3. Keskmine hinne 3,34.

Palju õnne – EMT! Sina võitsid. Vähemalt selgus nüüd tõsiasi, et ma ei väärtusta vaid hinda. Pigem pean prioriteetsemaks just teenuse kvaliteeti ning hinna ja kõik muu seaksin pigem sinna teisejärguliste kanti.

Kumb on raskem?

Jooksmine on oluliselt raskem ala, kui jalgrattaga sõitmine, väidab meist enamus. Ma ei ole veel kohanud inimest, kes oleks vastupidist väitnud. Ei, see ei ole ka mina, kes nüüd vastupidist väitma hakkab. Mina olen hoopis seisukohal, et tingimusi täpsustamata oleks üsna rumal väita, et see või teine ala on tollest alast raskem. Tingimuste all pean silmas loomulikult koormust, intensiivsust, energiakulu, pulsisagedust, keskmist kiirust ja sadaseitse asja veel.

Täpsustame kiiruseid

Kumb on siis raskem, kas joosta 6 km tunnikiirusega on raske? Kindlasti mitte. Aga jooksmine keskmise tunnikiirusega 36 km? Seda suudavad ju vaid maailma tipp sprinterid, kellel sündimisest saadik hea jooksja anne kaasa antud on. Ja muideks, ka nemad suudavad sellist koormust vaid kuni 10 sekundit taluda.
Nüüd räägime aga äärmuslikest kiirustest jalgratta sadulas. Pedaalida jalgratta sadulas, keskmise tunnikiirusega 20 km, ei ole ju teab mis suur pingutus. Samas, kui me räägime kiirusest 78 km tunnis. Kas see oleks muljetavaldav? Loomulikult, kuulub selline kiirus vaid tippude pärusmaale, ja seda vaid 800 meetrit enne finisheerumist.

Südamelöögi sagedus

Teine oluline tegur, mille võiksime siia kaasata, on südamelöögi sagedus ehk pulss. Me ju kõik teame, et igal inimesel on oma maksimaalne pulss, mille ta saavutada võib. Näiteks, kui sa oled mees, umbes 30 aastat vana ja kaalud 80 kg, on sinu maksimaalne südamelöögi sagedus umbes 190 lööki minutis. Kui see peaks minema üle selle, tabab inimest parimal juhul teadvusekaotus, kuna tema organism ei ole suuteline suuremat koormust taluma. Kui sinu südamelöögi sagedus on alla 105 löögi minutis, on see suisa puhkamine. Heaks ja tulemusi andvaks treeninguvahemikuks peetakse südamelöögi sagedust 133-152 (ülal nimetatud andmete puhul). Kõik see, mis ületab 152 lööki minutis, on pärssivate tagajärgedega sinu sportlikule vormile. Kui see vahemik juhtub olema aga näiteks 90 % ja enam sinu maksimaalsest südamelöögi sagedusest, on see tervisele suisa ohtlik.

Hämmastav koostöö

Nüüd paneme need kaks näitajat, milleks oleme valinud keskmise kiiruse ja südamelöögi sageduse, koostööd tegema. Kui me jookseme pulsiga 160 lööki minutis, kiirusega 15 km tunnis, teeme me üsna intensiivset tööd, kasutades ära ligi 80 % oma maksimaalsest. Kui me sõidame jalgrattaga, kiirusel 36 km tunnis, on meie pulsisagedus samuti umbes 80 % maksimaalsest.
Nüüd, kui me lisame kiirust, olgu see siis jooksmine või jalgrattaga sõitmine, suureneb ka meie südamelöögi sagedus. Kui me langetame kiirust, see hoopis alaneb. Hämmastav koostöö, kas pole? Kiirusest sõltub meie südamelöögi sagedus ja ka vastupidi. Ja muideks, mitte ainult jooksmise või jalgratta puhul. Antud reegel kehtib mõlema puhul.

Järeldus

Nüüd, kus oleme üsna piisavalt lahanud keskmist kiirust ja pulsisagedust, oleks õige aeg leida vastus küsimusele “Kumb on raskem?”
Mida arvate teie, kumb on raskem, kas jooksmine 27 km tunnis või jalgrattasõit kiirusel 16 km tunnis. Loomulikult, et jooksmine. Aga jooksmine 8 km tunnis või jalgrattasõit kiirusel 48 km tunnis. Ahha, te ei teagi, kui kiireks jalgratta sõiduks teie võimeline olete? Ma pakun, et 48 km tasasel maal te saavutada ei suuda. No vähemalt üle ühe minuti te seda ei suuda.  Seega, vastus on, et raskem on jalgrattasõit.
Kas me võiksime võrrelda jooksmise ja jalgrattasõidu intensiivsust ühel ja samal tunnikiirusel? Iseenesest mõistetavalt võiks seda ju teha, aga kas sellel ka mõtet oleks. Minu arust oleks see ju üsna jabur. Me võiksime võrrelda ju näiteks ka sõiduauto ja lennuki kiiruseid. Samuti energiakulu, mida nad selle saavutamiseks kasutavad.

Aga siiski

Võib olla need, kes julgevad jooksmist raskemaks alaks pidada, kui jalgratta sporti, just seda silmas pidanud ongi, et võrrelda neid kahte ühe ja sama keskmise kiirusega. Või võrdlevad nad läbitud kilomeetreid.
See, mis mind ajendas sellist postitust kirjutama, on just see, et viimasel ajal on väga sageli esinenud olukordi, kus keegi väidab, et miks sa jooksmas ei käi, et see ju füüsilisem tegevus. Muideks, nende vanaemad sõidavad ju ka rattaga, ja seda suisa iga päev! Järelikult ei saa see üks tõsiselt võetav spordiala olla.

Kettleri matemaatika

Üle eelmise aasta lõpus, kui trenni hooaeg lõppes, olin sunnitud omale koju, toa nurka mingi trenazhööri soetama, et sportlik vorm kevadeks päris käest ei kaoks. Algaski tuhnimisralli. Küll ma kolasin internetisaitidel, küll ma sirvisin ajakirja kaubamaju, küll ma käisin spordipoodides. Lõpuks leidsin ühe isendi, see oli Kettleri trenazhöör.
Olin oma leiu üle üsna rõõmus, kuna kaubamärk, mida trenazhöör kandis, on üsna tuntud kogu euroopas. Samuti oli maksumus üsna vastuvõetav. Nii ma selle masina siis ära ostsingi.
Ma ei räägi täna selle trenazööri ebakvaliteetsetest osadest, mis on tootja poolt valesti toodetud, kuna nad ei soovi omavahel koostööd teha. Ma ei räägi ka sellest, et enne, kui masin enamvähem kasutatavaks muutus, pidin selle põhjalikult lahti lammutama ning siis vigadeta taas kokku panema. Osad detailid pidin aga sootuks ümber ehitama, kuna originaalis need ei sobinud antud trenazöörile.
Täna tahan ma rääkida hoopis matemaatikast, mida kasutab Kettler. Täpsemalt peatun siis selle trenazhööri elektroonilisel tablool, mis annab sportlasele tagasisidet tehtud töö osas. Samuti pidavat saama sellega hinnata oma sportlikku taset.

Kalorikulu

Seda ilmselt teavad kõik, et trenazööridel olevad tablood näitavad kalorikulu, mis arvutatakse pöörlemisearvust lähtuvalt, kuid ei arvestata kõige olulisemat – koormusastet. Kuna mina pean väga informatiivset treeningpäevikut, siis olen avastanud, et minu Kettleri trenazhööri tabloo arvutab andmeid vahel 17% tegelikust vähem, vahel aga 67% rohkem, kui tegelik kalorikulu. Seega summaarumis on eksimise amplituud 84%. Kas seda pole mitte lubamatult palju inimesele, kes nende näitude põhjal omale päeva toidumenüüd paika paneb, soovides kehakaalu langetada? No olgu sellega kuidas on, see olekski ju nendelt liiga palju tahetud. Õnneks on olemas alternatiive, mis väheke täpsemalt arvutavad ning õiget informatsiooni jagavad.

Millises vormis?

Teine asi, millest kirjutada soovin, on Kettleri sportliku vormi hindamine, ehk test, mis viiakse läbi vahetult peale treeningut. Selleks peavad olema käed pulsianduril, et vajalik pulsisagedus mõõta. Testi valem on ise siis järgmine.
Peale treeningut fikseeritakse sportlase hetke pulsisagedus. Nüüd oodatakse täpselt 60 sekundit ning fikseeritakse taaskord hetke pulsisagedus. Seejärel arvutatakse protsent, mille võrra on peale 60 sekundilist ooteaega pulsisagedus langenud. Lõpuks tehakse teatavaks sportlik tase, mille vahemik võib kõikuda 6 rühma vahel (F1…F6).
Teades, milliiseid aiateibaid Kettler kalorikulu juures näitab, kas me võime usaldada sportliku taseme testi tulemust?
Et asjast objektiivsem ülevaade oleks, peaksin mõnest asjast veel rääkima. Kettleri pulsisageduse anduritelt jõuab tegelik pulsisagedus elektroonika protsessorini umbes 80 sekundit hiljem. See tähendab seda, et kui sa oma käed pulsiandurile asetad, näitab tabloo sinu täpset pulsisagedust umbes poolteist minutit hiljem. Reaalseid pulsisageduse muutusi registreerib ta aga “rekordiliselt kiiresti”. Vähim aeg, mida olen kohanud, on 20 sekundit. Pikim aga seevastu ligi 60 sekundit. Ma ei tea, kas need olid piisavad selgitused? Loodetavasti!
Seega, sportliku taseme test viiakse läbi 60 sekundi jooksul. Samuti fikseeritakse kokku ka sportlase hetke pulsisagedus täpselt sama aja jooksul. Selgitan väheke veel. Oletame, et treeningu lõppedes oli minu pulsisagedus näiteks 163 lööki/minutis. Nüüd lülitame sisse testi, mis kestab 60 sekundit. Selle aja jooksul ei ole aga Kettler veel minu pulsisageduse langust veel registreerida suutnud, ning näitab ka 60 sekundit hiljem numbrit 163, siis saamegi sportlikuks tasemeks  “F6″, ehk siis kõige halvema.
Kas me saame sedasi adekvaatsed tulemused, mida usaldada võime? Ei pea olema eriline tarkpea matemaatikas, et eelmisele küsimusele vastata sõnaga “ei”.