Lihtsalt hale hakkab…

… klientidest, kes igapäev toidupoode külastades oma võsukeste tervise eest hoolitsevad ja ühe Actimeli 4-pack`i oma ostukorvi poetavad, makstes selle eest meeletuid summasid. Ja nad vaesekesed ei teagi, et nad saavad haledalt petta. Ja muideks, mitte ainult petta, vaid teevad sellega oma võsukestele suisa “karuteene”. Suvalises jogurtis on nimetatud kasulikke baktereid, mis meie tervist turgutama peaksid, ligi kaheksa korda enam, ning hinna erinevus peaks pahviks lööma ka vähe paksema rahakotiga inimese.  Ja see pole veel kõik. Üks tühine Actimel sisaldab endas tohutult suurel hulgal magusat, mis tõenäoliselt sisaldab lisaks rämedale suhkru kogusele ka aspartaami. Viimane tekitab aga suurt meelepaha neile, kes teavad, mida see inimorganismis korda saadab. Kuna need on nii karmid asjad, siis nendel ma pigem ei peatu.

Selver pakub ehitusturul konkurentsi

Ülalolevat pealkirja kinnitab OÜ Maadlex poolt vaid Selverile toodetud seinavärv. Hea ja soodne hind ka teisel – alla kümne krooni.

Mina suutsin olla aga taas kord nii loll klient ning ostsin selle värvipurgi ketshupi pähe. Kodus, kui sellega oma makaroniportsjonit üle valama asusin, selgus toote tegelik otstarve koheselt. Esmalt äratas suurt tähelepanu eriti tugevalt silma kriiskav neoonpunane toon. Te võibolla ei usu, aga ma julgesin seda isegi maitsta. Kahjuks pidin oma makaronid koos selle seinavärviga prügikasti saatma. Sest see maitses nagu goashvärv – olen lasteaia päevil ära maitsnud.

Et oma ostupettumuses veenduda, otsustasin lähemalt pakendil olevat infot uurida. Üllatus oli suur, kui avastasin, et antud seinavärvi koostisosadeks olid keerulise nimetusega ained. Näiteks kaaliumsorbaat, mis tekitab limaskesta punetust, nahaärritust ja põletustunnet. Lisaks sisaldab antud seinavärv ka atsesulfaamkaaliumi. Ilmselt lapsevanemad teavad seda juba ammu, et alla 12 aastastele lastele on nimetatud aine kategooriliselt keelatud, kuna see võib meie võsukestel tekitada  rasket peavalu, epilepsiat, skisofreenilist käitumist, masendust, ärritust ja pearinglust. Toote põhi koostisaineks on aga Ponceau 4R, ehk erkpunane värvaine, mida nimetatakse ka lisaainena “E-124″. Meditsiini andmeil tekitab see üliraskeid allergianähte.

Tegelikult see polnudki üllatav, et Selveri seinavärv peamiselt kolmest ohtlikust ainest koosneski, millest äsja juttu oli. Seda reetsid juba alguses nii toote värvitoon, kui ka maitse. Ka kilokalorite nullilähedane sisaldus välistab selle tarvitamise seespidiselt. Kus seda enne nähtud on, et viimistlusmaterjalid kilokaloreid sisaldaksid?

Mingil müstilisel põhjusel olid aga tootepakendi etiketil tomatid. Noh… võib olla lihtsalt… ilus logo või nii. Pintsel oleks muidugi paremini sobinud. Ilmselt see mind poes olles segadusse ajaski ning selle seinavärvi ketshupi pähe ostsingi.

Seega, tahan Teid veelkord hoiatada, et Selveri seinavärvi ostes hoidke see laste eest peidus – ketshupipudeliga segi ajamise oht!!!

Ei sisalda transrasvu!

Ohoo! Kas tõesti!? Olgu nende transrasvadega kuidas on, aga minu tähelepanu köitis lihtsalt ühe toote pakendil olev punane kiri “Ei sisalda transrasvu!” Toode ise asub aga siin:
http://www.tere.eu/upload/Product//Live/2033

Mida see toode siis sisaldab? Rasva 66%, millest tublisti üle poole on hüdrogeenitudrasvad. Te võib olla ei tea tõsiasja, et inimese organismi ei tohi ööpäeva jooksul sattuda rohkem hüdrogeenitud rasvu, kui 2 grammi. Antud võipakk sisaldab endas aga vähemalt 40% nimetatud pahalast. Lisaks, kõik need transrasvad on kadunud hüdrogeenitudrasvade arvelt. Üks väide veel, kui lubate. Selle aasta algusest on Rootsi kuningriigis keelatud kõik Soomes toodetud hüdrogeentudrasvu sisaldavad margariinid. Kui selline asi saab teoks riiklikul tasandil, ei saa see olla lihtsalt kellegi umbluu.

Minu eesmärk ei olegi kellegile kuulutada, kui pahad ja surmavad hüdrogeenitudrasvad on. Tahtsin lihtsalt rääkida ühest tühisest lausest, mis mind häirima hakkas. See oleks umbes sama, kui sigareti pakile trükkida lause “Ei sisalda atsetooni!” Ja mida selline lause annab? Kas see teeb sigareti tervislikumaks? Lihtsalt masendav, milliseid visuaalseid trikke kasutatakse kliendi ostuharjumuste mõjutamiseks, jättes antud punase ja silma torkava lausega mulje, justkui oleks tegemist “tervise tootega”. Loodetavasti mõistavad inimesed, et antud toode on tervisele ohtlikum, kui näiteks sigaretipakk.

Suurim pettus toiduainetega

On ilmselge, et kõik meist on kuulnud toiduõli- ja suhkru rafineerimisest ja riisi koorimisest ja puhastamisest. Ka see on kindel, et kõik teavad rafineerimata toidu ja koorimata riisi tervislikkusest. Olen vahel isegi poeriiulite vahel uurinud pingsalt kaubaetikette ning võrrelnud hinnataset. Sageli jääb täisväärtusliku ja rafineerimata toiduõli ostmine ära, kuna selle hind tundub põhjendamatult kallis ning see näib pigem mõne “suure tehingu” tegemisena, mida ma hetkel lubada ei saa. Selle asemel olen ostukorvi asetanud üsna soodsa hinnaga toiduõli, millega on aga hulk keemikuid väga aktiivselt vaeva näinud ning selle ära rafineerinud.
Olen ka suur riisi tarbija ning loomulikult haaran riiulist riisipaki, mille hind jõudumööda käib ning millega on samuti suur tööstusharu palju vaeva näinud ning sellelt täisväärtusliku koore ümbert sulatanud, kasutades selleks väga eemaletõukavaid kemikaale. Selline “keemiarünnak” teeb riisi ilusaks lumivalgeks, lagundades ära kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained.
Olen ka suhkru hindu võrrelnud ning avastanud, et rafineeritud suhkur on töötlemata ja täisväärtuslikust suhkrust sageli kuni 6 korda soodsam. Ka siin on tootjad tohutut energiat kasutanud, et suhkur ilusaks ja valgeks teha.
Kas te ikka teate, et toiduõli ja suhkru rafineerimine on üsna kulukas protsess, kuna see eeldab keeruka ja väga kalli tehnika olemasolu. Samuti arvuka tööjõu olemasolu. Sama puudutab ka riisi koorimist ja puhastamist. Kuna toiduõli, suhkur ja riis on väga laialt ja rohkelt kasutatavad toiduained kogu maailmas, võime pikemalt läbimõtlemata ette kujutada, kui palju tehaseid on rajatud selleks, et need ülalnimetatud protsessid läbi viia. Kindel on ka see, et rafineerimise ja koorimise protsessid on selle tööstuse ühed kulukamad toimingud ning hõlmavad arvukate teadlaste ja spetsialistide väitel vähemalt 90% kogu tootmisprotsessist. Seega moodustub tootehind enamalt jaolt just rafineerimisest.
Toiduõli rafineerimine eemaldab tootest enamus tervislikud rasvained ja vajalikud vitamiinid ning mineraalained. Rafineerimise protsessi käigus asenduvad need spetsialistide sõnul mürgiste ainetega, mis on viinud meie ühiskonna vähkkasvajate ja südamehaiguste õitsengule. Ruhkru rafineerimine eemaldab sellest kõik vajalikud mineraalid. Näiteks kaotab rafineeritud suhkur ligi 100% oma magneesiumist, mille defitsiidis on kogu USA ja euroopa. Riisi koorimisest ei maksa üldse rääkida. Paljud teadlased väidavad, et kooritud ja puhastatud riis võrdub plastmassiga, mida meie organism ei vaja.
Nüüd aga saab targalt mõtleva inimese mõistus otsa. Miks on rafineerimata toiduõli hind sageli kuni 7 korda kallim. Miks maksab naturaalse suhkru poole kilone pakend 38 krooni, töödeldud suhkru 1 kg aga 9 krooni. Miks tervislik ja koorimata riis maksab mitmeid ja mitmeid kordi rohkem, kui kooritud riis? Paljudes toidupoodides seda aga naljalt ei leiagi.

Eriline tänu Jüri Lina`le, raamatu eest ”Varjatud tervisevalem”.

Palun mulle 1 komplekt “E-aineid”

Olen igapäevane lisa vitamiinide ja - mineraalainete tarbija. Nii kui karbike tühjaks saab, jooksen aga apteeki uue järele. Ja seda ikka selleks, et parandada oma tervist ja taastumisvõimet.
Täna hommikul ostsin apteegist C-vitamiini drazhee paki. Koju jõudes avastasin, et see sama pakike sisaldas ka suurel hulgal e-aineid. Näiteks üks aine, mis sisaldus antud vitamiini drazhees, tekitab nõgeselöövet, nägemishäireid ning angioödeemi, teine astmat ja liigesepõletikku, kolmas limaskesta tursumist ning neljas mingit keerulise nimega allergiat.
Uskumatu! Ja kõike seda peab sisaldama ja tekitama üks tühine vitamiin “C”. Oma multivitamiinide pakendi infot ei julge ma mitte lugadega, seal on ju e-aineid umbes 12 korda enam!

Soovitage harjutusi “sangadele”

Oma igapäevaste tegevuste tõttu olen toitumis- ja spordialaste foorumite sagedane külastaja ning olen neis massiliselt kohanud teemasid, mis räägivad rasvade põletamisest ja lihaste mittesoovitavast suurenemisest. Viimase puhul just nimelt ”mittesoovitavast suurenemisest”, kuna seksikad naised ei soovi ju omale suuri muskleid.

Kasutades foorumi otsingut stiilis ”Milliseid harjutusi teha, et “sangad” kaoks?”, sain tulemuseks ligi 3000 postitust. Vastused neile on reeglina sellised, mis soovitavad harjutusi just nimelt ”probleemsele” piirkonnale. Näiteks täidlase kõhupiirkonna kaotamiseks soovitatakse just kõhulihaste harjutusi. Jämedale küünarvarrele ikka kätelihaseid koormavaid harjutusi jne. Samas ollakse tõsise dilemma ees, kuna samal ajal paisuvad ju treenitavas piirkonnas lihased ülisuurteks!
Kui lubate, kommenteeriksin antud olukorda, sest kõik need küsimused ja neile antud vastused pakatavad müütidest ning annavad lahendusena vale infot, tekitades sellega lausa karuteene.

Lokaalne rasva põletamine

Kohe alguses tahaksin öelda, et lokaalset rasvapõletamist ei ole olemas. Lokaalne tähendab maakeeli kohalik. Paljud koduperenaised ei pruugi ju nii keeruliste väljendite tähendust teada, nagu foorumeid külastades selgus.
Kui me koormame oma kõhulihaseid, kulutame me energiat, millest teatud osa kompenseeritakse meie organismis ladestunud rasvadest. Paraku ei ole aga nii, et meie siseorganid asuksid rasva ammutama just kõhupiirkonnalt. Rasv, mis põletatakse, saadakse meie vereringluse kaudu kogu meie organismist ühtlaselt. See tähendab seda, et kui me tegeleme pikemat aega jooksu treeninguga nii, et me kulutame energiat rohkem, kui seda toidust ammutame, kaotame rasvasid igalt poolt üle kogu organismi, alustades siseorganite vahelistest rasvkudedest ning lõpetades nahaaluse rasvakihiga. Kas teate, et inimene, kes on ülekaaluline ning alustab jalgratta treeningutega, märkab rasvade kadumist eelkõige just oma kätelt? Kuidas oleks siis seletatav ”lokaalne” rasvade põletamine? Lõviosa tööst teeb ta ära ju jalgadega.

Lihaste kasv

Neid samu teemasid põhjalikumalt lugedes selgub, et enamus naisi kardavad treeninguid alustades, et nende lihased paisuvad ülisuureks ning sellega kaotavad nad saleda figuuri. Näiteks soovitati ühes foorumis jalgrattaga sõites asetada jalg pedaalile just jalalaba keskosaga. See pidavat ära hoidma ülivõimsad säärelihased, kuna sedasi toimides säärelihaseid ei koormata. Siin juures tahaksin öelda midagi inetut, kuid jätan selle pigem ära! Kulturistid, kes tegelevad lihaste vormimisega pikki aastaid, mitu tundi päevas, tarbides spetsiaalseid aineid, mis aktiveerivad proteiini sünteesi ning peavad spetsiaalseid dieete, mis lihaskasvule kaasa aitaksid, nurisevad, et nende lihased ei paisu. Aga oma rasvasid põletama asunud naised, kes toituvad peamiselt õunast ja suhkruvabast mahlast, kardavad, et nende lihased võtavad üle öö enneolematult suure vormi. Tagasihoidlikult öeldes on see lihtsalt rumal eksiarvamus ja ei miskit muud.

Kokkuvõtteks

Rasvade põletamine ei ole lokaalselt võimalik, kuna meie siseorgan maks hoolitseb selle eest, et rasv paikneks meie organismis ühtlaselt. Sellist olukorda, et rasv põleks ära eeskätt kõhupiirkonnalt või kuskilt mujalt, on võimalik kogeda vaid unes. Ah jaa, foorumites ka!
Seega, soe soovitus: Kui Teie kaaluindeks on ääretult suur ning soovite saleneda oma eriti suure võitu kõhu arvelt, hoiduge kõhulihaste harjutustest, sest sedasi ei saavuta te soovitud tulemusi ning liigse ebamugavuse tõttu loobute nendest tüütavatest harjutustest varem või hiljem. Sama kehtib ka “sangade” puhul. Vältige tobedaid ja ebamugavaid spetsiifilisi harjutusi. Õnneks on olemas arvukalt toredamaid tegevusi, mis efektiivselt rasvasid põletavad, ka kõhult ja sangadelt. Näiteks pallimängud, tantsimine, sörkjooks, aeroobika, jalgratta sõit jne.

Lihaste liigse kasvuga on lood aga nii, et ei ole mõtet karta lihaste üleöö tohutut kasvu. Seda võite kogeda vaid ajutiselt peale esimest treeningut, kui organism võitleb lihastes oleva stressi olukorraga, suunates nendesse rohkem vett, et vastavad toimingud (ainevahetus jm) teostuksid. Kahe päeva möödudes on jälle kõik endine! Lisaks tasub mainimist ka see, et kui mõnele lihasele sooritatakse füüsilist koormust kordusarvuga rohkem kui 12, on tegemist aeroobse treeninguga, mis ei mõjuta oluliselt lihaste kasvu. Lihaste teatud kiude on võimalik paisutada vaid korduste arvuga vahemikus 6-12 ning seda vaid juhul, kui jõutakse soorituse lõpus suutlikuse piirini. Sooritades harjutusi kordustega rohkem kui 12, on tegemist kas puhkusega või aeroobse treeninguga (olenevalt intensiivsusest) ning see ei suurenda lihaseid, pigem kahandab neid. Samuti eeldab lihaste kasv loomsete proteiinide tarbimist vähemalt 1,7 grammi oma keha 1 kilogrammi kohta. Vaevalt, et mõni naisterahvas vabatahtlikult sellist dieeti peaks, mille puhul vajalik proteiini kogus tagataks. Seega, naised kardavad asja, mida pole olemas!

Diiedikapslid luubi alla

Kui keegi minult nüüd küsiks, et kas dieedikapslitest on kasu, siis vastaksin, et ilmtingimata on! Mina kasutasin neid mõned aastad tagasi terve kevadise treeningu hooaja vältel, täpselt nii nagu kasutusjuhend seda ette nägi.
Nüüd aga tahaksingi neid väheke arvustada, kuid eelnevalt teeksin täpsemalt juttu oma kogemustest.

Kolm aastat tagasi kevade hakul, kui hakkasin taas spordiga aktiivselt tegelema, otsustasin osta omale CLA kapslid, kuna just seda soovitati mulle apteegist. Eks sattusin lugema ka vastava eriala kirjandust, mis mind tänasepäevani väga lummab. Sealt sain üsna palju usku ja ka motivatsiooni oma kaalu langetamiseks. Et oma optimismi suurendada, otsustasingi siis vastavad kapslid omale soetada.
Kaalusin tollal tublisti üle saja kilogrammi. Manustasin neid siis ca 1 kuu ning tegelesin aktiivselt spordiga, kulutades keskmiselt 1400 kcal päevas ühe treeningu jooksul. Treenisin tollal 1 kuni 2 tundi järjepanu. Samuti koostasin omale väga range dieedi, mida järgisin suisa 4 kuud järjest. Jätsin oma menüüst välja nisujahu tooted (põhiliselt sai ja makaronid) ning sealiha, mis tundus üks suurimaid rasvaallikaid olevat. Suurendasin teravilja toodete ja proteiini koguseid, mille ammutasin põhiliselt munast, kanalihast, kohupiimast, jogurtist ja muust taolisest.
Oh seda imet! CLA kapslid aitasidki suurepäraseid tulemusi saavutada. Juba esimese nädala jooksul kaotasin 4 kilogrammi oma kehakaalust. Kuu möödudes olin langetanud oma kehakaalu juba 8 kilogrammi võrra. Kevade lõppedes olin juba 17 kilogrammi kergem.
Nii, nagu üks artikkel “Terviselehes” väitis, kestab CLA kapslite mõju suisa mitu kuud edasi ka peale kapslite manustamise lõpetamist. Seda oli ju ka näha, kuna 17 kilogrammi kolme kuuga ei ole ju naljaasi, ning ega ilma abivahenditeta, milleks oligi just CLA kapsel, midagi sellist saavutada on pea et võimatu.

Samal ajal juhtusin sirvima ajakirja “Sinu Tervis”, mis kutsus üles inimesi oma positiivsest kogemusest artiklit kirjutama. Muideks, mul oli artikkel suisa valmis kirjutatud, kuid õnneks ma seda ära ei saatnud. Miks õnneks? Sellest lugege allpool, minu järgmise aasta kogemusest!

Nüüd siis lugu, mis juhtus täpselt aasta hiljem. Lugu räägib samuti aktiivse spordiga alustamisest, kuid seekord ilma CLA kapsliteta. Sügisel jätsin aktiivse spordiga taas kord hüvasti ning kaal tõusis nii, mis mühiseb. Kevadeks olin ma taas tublisti üle saja kilogrammi, ja mitte ainult, seekord kaalusin suisa mitu kilogrammi rohkem, kui eelmisel kevadel. Nüüd koostasin samuti dieedimenüü, kuid seekord mitte nii kalorivaese, kui eelmine kord. Lubasin endale seekord väikeses koguses ka rasvast sealiha. Lisaks ka kala, mille rasvasisaldus on ju üsna kõrge. Samuti lubasin endale ka makarone. Kui eelmisel korral langes minu kehakaal 17 kilogrammi võrra, siis sel korral oli kaalulangus ühe kilogrammi võrra suurem. Seega kokku 18 kilogrammi.
Ma olin üsna murelik, kuna mulle tundus, et miski on nagu valesti. Ma tarbisin rohkem kalored, loobusin sel korral ka imepreparaadist – CLA`st, treening koormus oli mõne protsendi võrra madalam, kui eelmisel korral, kuid kehakaal langes seekord hoopis jõudsamalt!

Kui nüüd päris aus olla, tahtsin CLA tootjaga ühendust võtta ning oma loo neile ära rääkida, mille peamiseks sisuks on suur ahastus ja pettumus. Tänase päevani ei ole ma seda aga teinud. Ma lihtsalt mõistsin, et sellised tooted ei peagi kaalu langetama. Nende eesmärk on hoopis teine. Need peavad dieedi pidajale süstima usku. Sellist usku, mis kindla edu tagaks. Kui inimene juba midagi tarbib, on ta omale kohustuse võtnud – kaalulangetamise. Ta teeb sporti ning sööb tervislikumat toitu. Tal tekiksid ju süümepiinad, kui ta nii suure summa raha investeerib ning tervislikust toitumisest ning sportimisest loobuks.
Ega see preparaat just väga soodne olegi. Ja see psühholoogiline nüanss töötab muide üsna edukalt.
Sisimas olen lihtsalt tige, et raiskasin raha tootele, millest mulle kasu tegelikult ei tekkinud. Sest nii, nagu aasta hilisem kogemus näitas, suudan ma kaalu langetada ka ilma “imerohtudeta”. Mind pani tollal lihtsalt imestama, et ilma abivahenditeta õnnestus kaalulangus justkui edukamalt. ”Kus on asja loogika?”, korrutasin ma endamisi.

Kokkuvõtteks

Olen veendunud, et CLA kapslid ei mõju nii, nagu turundustekstid (reklaamtekstid) räägivad, just kui asuksid need kapslite sees olevad linoleenhapped meie kaloreid ja rasvamolekule põletama. Pigem mõjub see “platseebo efektina”, mis lisab dieedi pidajale usku, mis võimalik, et mingi imetillukese kaalulanguse ehk esile toobki. Teine kurb lugu on aga selles, et paljud usuvad, just kui võivad nad selliseid kapsleid tarbides süüa nüüdsest mida iganes soovivad. Kahjuks see nii aga ei ole. Mina olen nüüdsest seisukohal, et nende preparaatide ostmine ei ole mitte investeering, vaid “Dengi na veter”!

Lause, millega oma lugu alustasin, tähendab puhtalt seda, et nendest kapslitest lõikavad kasu vaid tootjad ja turustajad, kes antud preparaadiga seotud on. Ja kuna need mingit otsest kahju ei tekita, peale majandusliku arulageda raiskamise, siis ei saa neid ka käsimüügist eemaldada. Kuigi jah, on palju artikleid selle kohta, et need imesid lubavad CLA kapslid teevad tegelikkuses meie organismis palju kurja. Edu neile! Mina neid enam ei söö.