Maagiline oktoober 2010

Juba nädal aega järjest, umbes 15 e-kirja päevas – see ei ole liiga vähe! Õnne toov maagiline ja kordumatu oktoober, mis kordub vaid iga 852 (või oli see 839) aasta järel. Nii väitvat vähemalt Feng Shui. Loodan, et olete kursis, millest jutt. Ilmselt olete Teiegi saanud umbes 109 sarnase sisuga e-kirja.

Aastal 2010 jaanuaris oli viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Veebruaris oli neli esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva, neljapäeva, reedet, laupäeva ja pühapäeva. Märtsis oli viis esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva. Jne, jne, jne.

Miks kurikuulsa kirja väljamõtleja just oktoobrikuul peatus? Ilmselt olen piisavalt rumal, et seda mitte taibata.

Ka aastal 2004 oli oktoobris viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Aastal 2021 on taas oktoobris viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Mis ma nüüd siis kõige selle peale tegema pean?

Patsientide vaimset seisundit ravivad doktorid väidavad, et kui inimene loendab liinibussiga reisides läbi akna maju kokku, on ta lapsepõlves kannatanud ohtralt nii vaimse kui füüsilise vägivalla all ning on täiskasvanuna psüühiliselt väga haige.

Kahe tule vahel

Olen vahel mõelnud, et kes küll koolitavad meie vabariigis töötavaid kardiolooge ja spordi füsioloogia spetsialiste. Oh ei, ma ei taha väita, et nad valesti koolitatud on, kuid mingil põhjusel räägivad nad sageli täiesti erinevates keeltes, ajades patsiendi pea põhjalikult sassi. Järgnevalt mõned stiilinäited.

Kui pensionieas kardioloog avastab, et sinu südamelöögi sagedus puhkeseisundis on vähem kui 50 lööki minutis, laseb ta sulle lisaks veel paar kardiogrammi teha, et leida see surmakuulutav terviserike.
Kui selle avastab spordiarst, saad sa temalt suure tõenäosusega kiita, et oled oma kardiovaskulaarse seisundi nii ökonoomseks ja tugevaks treeninud. Lisaks toob ta näite, ei paljudel maratonijooksjatel on rahuloleku südamelöögi sagedus 20 lööki minutis.

Kui pensionieas kardioloog jääb sinu kardiogrammilt “P-lainet” otsima, on ta üsna kohkunud, sest see viitab ju kolmele väga tõsisele diagnoosile, nagu sinuatriaalne blokaad, kodade laperdus või -virvendus.
Spordiarst ei muretse selle pärast kunagi, sest “P-laine” puudub tugeval ja hästi treenitud südame kardiogrammil, mille tingib hea verevarustuse võime südamele.

Kui pensionieas kardioloog näeb sinu kardiogrammi ”T-laine” järel pisikest müra, soovitab ta koheselt järsud liigutused lõpetada ning küsib, kas teil “Validooli” veel jätkub?
Kui spordiarst selle avastab, küsib ta tõenäoliselt: ”Kuidas eile võistlustel läks?”.

Kõige selle peale teatab kardioloog, et teie süda on suures ohus ning käitub väga omanäoliselt. Ja juhul, kui ma sama eluviisiga jätkan, sean ma oma südame tervise suurde ohtu.
Spordiarst soovitab aga jätkata samas vaimus, kuna süda on meie mootor, mis peab olema tugev ja hästi toimima.

Artiklis on käsitletud “Wilsoni V1-V6″ rindkerelülituste kardiogrammi.

Käisin koormustesti tegemas

See juhtus tegelikult küll üsna mitu aega tagasi, kuid see tõttu, et meenutan veel tänaseni seda omamoodi toredat juhtumit üsna eredalt, otsustasin selle ka siia kirja panna.

Umbes samal ajal olin teatud asjatoimetamistega perearsti juures, ning sai siis ka temale oma soov ja plaanid ära räägitud, et soovin oma sportlikke saavutusi optimeerida ning plaanin koormustesti läbida. Sain temalt soovitused ja heakskiidu just nende juures vastav test läbi viia. “Meil on suurepärane spordiarst, kelle nimi üsna tuntud ja mainekas on. Samuti võid oma spetsiifilised küsimused kõik temale edastada. Saad kindlasti head nõu!”, kiitis ta takka. Otsus oli tehtud – panin esimese vaba aja kirja ning jäin ootele. Muideks, otsust aitas langetada ka võrdlemisi hea hind, see oli suisa tasuta! Mulle veel öeldi, et test maksab umbes 600 krooni, kuid meie juures tehes tasub selle eest haigekassa.

Spordiarsti kabinetti sisenenud, sain arstide poolt üsna üllatava pilgu osaliseks. Nad ei suutnud ära imestada, et olin koormustesti tegemiseks jalgratturi püksid kaasa võtnud. Spordiarst ei suutnud oma üllatust varjata ning küsis, et kas ei oleks vähe lihtsam, kui oleksin tavalised spordipüksid kaasa võtnud, mis oleks jalas vähe vabamad ning ei pigistaks nii kõvasti. Ma siis seletasin talle lühidalt, et just selliste pükstega sadulal istutaksegi, et võimalikult mugav ja lahe oleks. Minult veel küsiti imestunult, et kas ma sõidan siis päriselt ka nii tõsiselt ratast, et sellised spetsiifilised püksid kaasas on. Mina tegin selle peale suured silmad, ning ei suutnud sellisele imestumisele kuidagi reageerida. Ütlesin kohmetult vaid “jah”. Oma pulsikella ei julgenud ma spordikotist väljagi võtta. Olin ju tühiste pükste pärast juba piisavalt valehäbi ja piinlikkust tundma pidanud.

Test kui selline kulges üsna rahulikult, tegelikult liigagi rahulikult, kuna väntamiskiirus ei tohtinud üle 72 pöörde minutis olla. Kes jalgratta spordiga tegeleb, teab millise piinlemisega kokku puutusin. No olgu, see kestis ju vaid 45 minutit, kannatasin kuidagi moodi ära.

Nüüd algas aga kõige oodatum hetk – testitulemused ja konsultatsioon. Öeldi kohe alguses ära, et midagi hullu ei ole. Mulle ulatati patakas pabereid ning küsiti, kas mul ka miskit küsida on. Ausalt öeldes, ma vahtisin spordiarstile jahmunult ja küsivalt otsa ning mõtlesin, et mis ma nüüd siis küsida võiks. Mulle näis, just kui miski oleks väga valesti. Samas ei suutnud ma aimata, mis see küll olla võiks. Alustuseks otsustasin siis midagi tagasihoidlikku ja lihtsamat küsida. Ma siis küsisin, et millised on minu kardiovaskulaarsed südamelöögi tsoonid. Nägin spordiarsti kohkunud näoilmet. Sain aru, et olin midagi väga kohatut küsinud. Nüüd ma taipasin, olin siin, kui suure südamerikkega pensionärist patsient, kelle järelejäänud elupäevi aimata üritati. Muideks, see innukalt kiidetud ja nimekas spordiarst ei suutnudki mu küsimusele vastata. Võtsin oma paberipataka, soovisin toredat päevajätku ning lahkusin.