Ma ei tea, kas mina olen loll või… keegi muu.
Väljavõte ühelt ornitoloogiaseltsi saidilt:
“Sinikael-part (Anas platyrhynchos, Mallard) on omale nime saanud oma rohelise kaela tõttu”.
Juba nädal aega järjest, umbes 15 e-kirja päevas – see ei ole liiga vähe! Õnne toov maagiline ja kordumatu oktoober, mis kordub vaid iga 852 (või oli see 839) aasta järel. Nii väitvat vähemalt Feng Shui. Loodan, et olete kursis, millest jutt. Ilmselt olete Teiegi saanud umbes 109 sarnase sisuga e-kirja.
Aastal 2010 jaanuaris oli viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Veebruaris oli neli esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva, neljapäeva, reedet, laupäeva ja pühapäeva. Märtsis oli viis esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva. Jne, jne, jne.
Miks kurikuulsa kirja väljamõtleja just oktoobrikuul peatus? Ilmselt olen piisavalt rumal, et seda mitte taibata.
Ka aastal 2004 oli oktoobris viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Aastal 2021 on taas oktoobris viis reedet, laupäeva ja pühapäeva. Mis ma nüüd siis kõige selle peale tegema pean?
Patsientide vaimset seisundit ravivad doktorid väidavad, et kui inimene loendab liinibussiga reisides läbi akna maju kokku, on ta lapsepõlves kannatanud ohtralt nii vaimse kui füüsilise vägivalla all ning on täiskasvanuna psüühiliselt väga haige.
Jah, toidad küll, kui Sa ostad Talleggi broileri, mille kilo hind on kallim kui 29 krooni ja 90 senti.
Avastasin täna, et selle kilo hind on lähipäevil tõusnud 5 krooni võrra. Ja muideks, igas kaupluses.
Ah et, mida ma, rott, vingun siin? Ei vingugi niisama, vaid tahan teada anda, et olen Sinus väga pettunud, kui Sa sellise küsimuse just esitasid.
Te lollakad ei saa sellest lihtsalt aru, et kui Te 4 päeva seda broilerit ei ostaks, võtaks Tallegg midagi ette ja saaks aru, et sedasi käitudes võib kana kätte jääda ja karuslooma kasvandusse rebastele söödaks minna. Ja sel juhul mitte 34 krooni ja 90 sendiga, vaid 1 krooni ja 90 sendiga. Aga kahjuks on nii, et nad teavad, kui lollakad Te olete, ostes ära ka broileri, mille kilohind oleks näiteks 129 krooni ja 90 senti.
Lihtsalt hale on vaadata, millised tegevused on Eesti Vabariigis “moeasjaks” saanud.
Ohoo! Kas tõesti!? Olgu nende transrasvadega kuidas on, aga minu tähelepanu köitis lihtsalt ühe toote pakendil olev punane kiri “Ei sisalda transrasvu!” Toode ise asub aga siin:
http://www.tere.eu/upload/Product//Live/2033
Mida see toode siis sisaldab? Rasva 66%, millest tublisti üle poole on hüdrogeenitudrasvad. Te võib olla ei tea tõsiasja, et inimese organismi ei tohi ööpäeva jooksul sattuda rohkem hüdrogeenitud rasvu, kui 2 grammi. Antud võipakk sisaldab endas aga vähemalt 40% nimetatud pahalast. Lisaks, kõik need transrasvad on kadunud hüdrogeenitudrasvade arvelt. Üks väide veel, kui lubate. Selle aasta algusest on Rootsi kuningriigis keelatud kõik Soomes toodetud hüdrogeentudrasvu sisaldavad margariinid. Kui selline asi saab teoks riiklikul tasandil, ei saa see olla lihtsalt kellegi umbluu.
Minu eesmärk ei olegi kellegile kuulutada, kui pahad ja surmavad hüdrogeenitudrasvad on. Tahtsin lihtsalt rääkida ühest tühisest lausest, mis mind häirima hakkas. See oleks umbes sama, kui sigareti pakile trükkida lause “Ei sisalda atsetooni!” Ja mida selline lause annab? Kas see teeb sigareti tervislikumaks? Lihtsalt masendav, milliseid visuaalseid trikke kasutatakse kliendi ostuharjumuste mõjutamiseks, jättes antud punase ja silma torkava lausega mulje, justkui oleks tegemist “tervise tootega”. Loodetavasti mõistavad inimesed, et antud toode on tervisele ohtlikum, kui näiteks sigaretipakk.
Ilmselt on meist enamus kuulnud vanasõna “Jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm on topelt rõõm” ning nõustuvad sellega pea kõik, et nii see ka on. Mina sellega aga paraku ei nõustu. Järgnevalt tooksin ühe näite.
Kui ükskõik, kellelt küsida, mis talle kõige rohkem muret valmistab, saame üsna tõenäoliselt vastuseks: “Rahapuudus, kehv tervis, kellegi või millegi pärast muretsemine ja muud sarnast. No igal juhul peab see negatiivne ja ebameeldiv asi olema, et seda vähegi muret tekitavaks nimetada saaks.
Ja kui me peaksime kellegilt küsima, mis teeks ta rõõmsamaks kui kunagi varem, saame tõenäoliselt vastuseks “Suur summa raha!”
Nüüd vaatame, mis saab, kui neid mursid ja rõõme jagama hakata. Jagame ära esmalt oma mured. Seega räägime näiteks oma raskest saatusest, kus me kaotasime töö või põeme näiteks mõnda rasket haigust. Ja räägime sellest oma naabritele, kõikidele sõpradele, muidu tuttavatele, töökaaslastele ja kõigile, keda vähegi teame ja tunneme. Mis juhtub? Me jagame oma mure ära ning paneme kõik oma tuttavad muretsema. Neist teatud osa räägib selle mure kindlasti kellegile edasi, kellest keegi jälle omakorda selle kellegile edasi räägib. Me tekitasime muretsemise epideemia. Me paneme kõik muretsema, haletsema ja kaasa tundma. No vähemalt mingi osa neist. Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui varem tuli Sulle endale vaid haruarva see ülal toodud näite põhjal olev mure meelde, siis nüüd räägib sellest kogu Sinu tutvusringkond. Seega, jagatud mure on topelt mure. Ja mitte ainult. Sageli saab sellest mure “kuubis”!
Jagame ka rõõme. Me kõik nõustume väitega, et suurelt osalt valmistab inimesele kõige enam rõõmu vaid raha, või siis esemed ja muud väärtused, mida selle eest hankida saab (kui Sina nii ei arva, siis oled Sa 0,000000001 % seas, kes on vähe imelikud). Seega, hakates oma rõõmu jagama, peaksime ära andma oma raha. Mis saab edasi? Meie rõõm kaob just kui kulutuli. Sest me ju kõik teame, et raha kaob kiiresti käest ka seda jagamata, nii, et Sa isegi ei märka seda. Seega, jagatud rõõm tekitab meis nii sisemise, kui ka välimise kaose.
Lõpetuseks võiks öelda, et vanasõna “Jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm on topelt rõõm” ei pea paika ning tegelikult toimib hoopis vastupidiselt.
Õige ja tõepärane vanasõna kõlaks järgmiselt:
“Jagatud mure on mure kuubis ja jagatud rõõm toob vaesuse majja”.
Julgen miljoni peale kihla vedada, et kui üks kõik kellelt küsida, milline on kõige ebatervislikum karastusjook, vastatakse selle peale Coca Cola! See jook on ilmselt läbi aegade üks kõmu tekitavaim toode olnud. Ilmselt ei ole mõtet sellel pikemalt peatuda, kuna sellest on piisavalt kõikjal räägitud. Minu kiitus aga neile, kes on vaevaks võtnud ja lähemalt vastavaid väiteid uurinud ning sellest ka siis laiemale auditooriumile läbi interneti teada andnud. Ka ise kuulun nende hulka, kes ei suuda Coca Cola keemilisest valemist ebatervislikkust välja lugeda. Ja kui juhuslikult juhtungi mõnda väljaannet lugema, kus lähemalt Coca Cola ebatervislikkusest juttu tehakse, võtan seda pigem olukorrana, kus vastutustundetult mõnest USA tervise ajakirjast “kopi-paste” tehtud on, et tühimikud veergudel täita. Näiteks täna jahmatas mind tarbija24.ee portaal, kus avaldati nii madalalaubaline artikkel Coca Cola kahjulikkusest, et selle lugemine lausa ahhetama pani. Mind hämmastas lihtsalt see, et tarbija suunamisega ja harimisega tegelev portaal nii rumalaid samme astub. Artiklis räägiti peaasjalikult lihaste halvatuse tekkest, mida Coca Cola põhjustada võib. Näitena toodi olukord, kus üks patsient jõi päevas kuni 10 liitrit kõneall olevat karastusjooki. Lisakommentaar oleks siin juures pigem liigne.
Mõned kuulsaimad kuuldused Coca Colast
Coca Cola suhkrusisaldus lõhub hambaid.
Coca Cola kofeiini sisaldus on tervist kahjustav.
Coca Cola sisaldab hirmutavalt palju erinevaid “E” aineid.
Mingil põhjusel on tarbija silmad suletud mahlade ja mahlajookide tooteinfo etikettidele. Nad ei teagi, et nende “tervistav” hommikumahl kuni 1,5 korda rohkem suhkurt sisaldab, kui Coca Cola. Ka sellest ei tehta numbrit, kui kohvi- või teetassi kohta paar teelusika täit suhkurt pudistatakse. Keegi ei tule selle peale, et see suhkru kogus on hoopis suurem, kui klaasi täies Coca Colas. Maasikamoosi saiale määrimisest ei maksa üldse rääkida.
Eelmises lõigus ei soovinud ma paralleele tuua teiste magusate ja ebatervislike toiduainetega, vaid pigem seda, et Coca Colas sisalduv suhkur ei ole märkimist väärt tänu oma liiga väikesele kogusele!
Rääkides kofeiini sisaldusest, läheb asi vähe keerulisemaks. Kõik peavad kofeiini mürkaineks “number üks”. Paraku ei tea aga keegi, et süües suvalisi maiustusi, mis vähegi shokolaadi või selle maitset sisaldavad, omavad endas kordades ja kordades rohkem kofeiini, kui üks süütu Coca Cola pudel. Paljud ei tea sedagi, et juues ära tassi masinakohvi, on võimalik kuni 28 korda rohkem kofeiini manustada kui tassi täiest Coca Colast. Võrdluseid võiks tuua veelgi, kuid see ei ole paraku minu eesmärk.
Peatudes “E” ainetel, tasuks aga kõige pealt mainimist see asjaolu, et tegelikult enamus meist ei teagi nende tegelikku eesmärki. “E” ainete tootmist, turustamist ja kasutamist kontrollivad Food & Agriculture Organisation ja World Health Organisation koostöös lisaainetega tegelev Joint Expert Committeega. Eelnimetatud organisatsioonid on võtnud vastutuse “E” ainetest tekkivate kõrvalnähtude ja tervisehäirete osas, kuna just nemad viivad läbi arvukaid teste ja katsetusi ning siis vastavalt tulemustele keelavad või lubavad nende kasutamise. Kui eelnimetatud organisatsioonidest aru pärida “E” ainete vajaduse ja otstarbekuse kohta, saame me vaid ühe ja konkreetse vastuse: “E” ained on loodud vaid selleks, et ära hoida toiduainete riknemine, mille tõttu hoitakse ära inimkonna pöördumatuid tervisehäireid. Samuti parandatakse nendega toiduainete maitset ja välimust.
Minu soovitus. Ostke poest pudel Coca Colat ning kohupiima kreem. Ühte neist peetakse läbi aegade ebatervislikkuse sümboliks, teist aga tervislikuks ja hädavajalikuks toiduaineks. Võrrelge nende toodete etikette ja hämmastute isegi, et tervisliku toiduaine etiketil on kordades pikem nimekiri erinevatest lisaainetest. Aga siin polegi midagi imestada, vastasel juhul oleks ju nimetatud toiduaine pigem ebatervislik või suisa ohtlik. Ülaltoodud jutt ei õigusta muidugi e-ainete tarbimist. Sisimas olen tegelikult nende vastane, kuid sel juhul, kui me nende tarbimisest täielikult loobuda sooviksime, siis peame loobuma ka 90% ulatuses harjumuspärastest toiduainetest. Uskuge mind, see on väga keeruline ja rohkelt takistusi sisaldav teekond!
Lõppsõna
Lõpetuseks võiksin öelda seda, et hoolimata erinevatest uurimustest, katsetest ja artiklitest, kirutakse Coca Colat ka edaspidi. Eks igaüks otsustagu ise, mida ta usub ja mida mitte. Minu eesmärk ei ole läbi viia mingit propagandat või selgitustööd. Mind lihtsalt häirivad väited, millel puudub loogika. Ahh jaa, seda ka veel, et mina ei joo Coca Colat ja ilmselt ei hakkagi jooma, sest selle hind on põhjendamatult kõrge!
Eile, kui ühes väikeses seltskonnas jutt sujuvalt energiajookidele läks, peeti neid rohkelt mürki sisaldavaid tooteid üsna hirmsateks kemikaalide kogumiks ning välistati võimalus, et seda peaks lubatama müüa näiteks alla 12 aastastele lastele. Ja mis sellise seisukoha tekitas, oli just nimelt see kurja kuulutav kemikaal, mille nimetuski on üsna hirmuäratava visuaalse välimusega - ”tauriin”.
Miks peaks Tauriini kartma?
Mina sellele küll vastata ei oska, sest tauriin on inimorganismile hädavajalik aine, milleta näiteks väikelapse organism areneda ja kasvada ei suudaks. Kas te ikka teate, et rinnapiim sisaldab tauriini ning ilma selleta oleks rinnapiima väärtus olematu.
Oma olemuselt on tauriin üks hädavajalik aminohape (väikene, kuid üsna tähtis osa proteiini sisaldusest). Juhul, kui keegi veel ei tea, siis ilma proteiinita meid lihtsalt ei oleks, sest seda vajavad kõik rakud meie organismis.
Mis juhtuks ilma Tauriinita?
Meie sapp ei suudaks talitada nii, nagu meie organism vajaks. Täpsemalt öeldes, ei suudaks see sünteesida vastavaid happeid, et teatud funktsioonid toimiksid. Ilma tauriinita oleks ilmselt sajal protsendil inimestel südamerütmihäired, mis viiks meid tõenäoliselt infarktini. Ilma tauriinita oleks meie kesknärvisüsteem ebastabiilne, kuna tauriini puudusest oleks see liialt passiivne. Ilma tauriinita oleksid meie organismis olevad raku membraanid ebastabiilsed, mis tähendaks rakkude lagunemist – või tegelikult nende mittetekkimist. Samuti oleks meie nägemine oluliselt häiritud. Ilma tauriinita oleks meie mõtlemisvõime puudulik, kuna ajuneutronid ei toimiks nii, nagu need hea mõtlemisvõime kohaselt toimima peaksid.
Müüt?
Jah, see et tauriin on ohtlik kemikaal, mida lisatakse kesknärvisüsteemi mõjutamiseks energiajookidesse, on kõige kahetsusväärsem müüt, mida eales kuulnud olen. Tõenäoliselt tuleneb see sellest, et tauriini nimetust joogipudelil ei ole piisavalt selgitatud. Lisaks see ohtliku kemikaalina tunduv nimetus on asjaolu, mis paljudes kõhedust tekitab. Reeglina asetseb see sõna etiketil ju kõrvuti kofeiiniga.
Jooge terviseks!
Kogu see eelnev targutamine ei õigusta aga vähimalgi määral energiajookide tarbimist ning hoolimata tauriini hädavajalikkusest inimorganismile ei soovita ma neid tooteid tarbida. Tauriini peamisteks allikateks jäägu pigem loomsed proteiinid. Jooge terviseks, kuid mitte energiajooke.
Veel selgitusi
Antud kirjutis võib jätta küll mulje, justkui astuksin ma spordijookide kaitseks välja. Tegelikkuses see nii ei ole. Sellest saadava tauriini liiga väikese koguse tõttu ei suuda ma ühtki põhjust leida, miks antud jooke tarbima peaks. Küll aga ei tohiks spordijookidele omistada “Mendelejevi tabeli” nime, mis tuleneks tänu tauriini sisaldusele.
Ka kofeiini on umbes 487 korda soodsam ammutada kõige tavalisemast kohvist. Ja peale nende kahe aine, mida meie organism vajaks, see jook lihtsalt ei sisalda. Aga vesi, küsite imestunult? Just “selles” tootes sisalduvast veest võiks kirjutada terve raamatu, mis räägiks vaid kasututest ning paraku ka kahjulikest omadustest.
Usun, et maailmas on vähe inimesi, kes ei oleks ühe kõrvagagi kuulnud Darwini teooriast, mis räägib evolutsioonist. No olgu, jätame välja mõned arengu järgus olevad piirkonnad, nagu Aafrika, Aasia ja Ladina Aameerika. Seal elav keskmine kodanik ei tea ju isegi, kes on tema kodumaa peaminister.
Ma ei kavatsegi Darwini evolutsiooni teooriat lahti seletama hakata, kuna sellest saaks lõpuks vaid üks targutamiste jada, mida poleks isegi huvitav lugeda. Mina tahaksin hoopis rääkida oma teooria ja ei millestki muust, kui Charles Darwini kahepalgelisusest.
Kahepalgeline Darwin
On teada, et Darwin oli oma elu esimesel poolel paadunud kristlane, kes ei tahtnud kuuldagi evolutsioonist, ahvide arengust. Oma elu teisel poolel pöördus ta aga kristluse vihkajaks ning hakkas pooldama pigem evolutsiooni teooriat, mille rajajaks teda ka peetakse.
Oma elu esimesel poolel austas Darwin piibli teooriat, et inimene ja kõik muud elusorganismid on Jumala kätetöö. Ta selgitas kõigile, et inimene on mullast võetud ja sinna ta ka peale maiset elu läheb. Ta vaidles kõigile kiivalt vastu, kes vastupidist väita üritasid.
Peale pöördehetke keeldus Darwin aga piiblis olevaid jutustusi tõeks tunnistamast ning andis hoopis teada, et inimene ja kõik elusorganismid on tekkinud aegamööda evolutsiooni käigus. Kui temalt siis küsiti, et millest tegelikult inimene alguse sai, seletas ta, et see võis olla algselt näiteks mõni taimne seeme, mis evolutsiooni käigus muutus mitmerakseks elusolendiks. See olend omakorda näiteks putukaks, siis mõneks suuremaks loomaks. Ja nii kuni ahvi sarnase elukani välja.
Piibel ja evolutsioon
Piiblis kirjeldatud inimese loomist ja evolutsiooni teooriat on läbi aegade vastanditeks peetud. Kui me nüüd läheme piibli teooria juurde tagasi, näeme, et piibel väidab, just kui oleks inimene Jumala loodud, mille ta mullast ja savist voolis. Kas piibel räägib täpsemalt inimese valmistamise viisist? Paraku mitte! Kas me oleme endalt küsinud, kes või mis on Jumal? Ja kui olemegi, siis vastust me ei ole veel saanud.
Muideks, seda sama väidab ju ka Darwini evolutsiooni teooria, et inimene on alguse saanud millestki pisikesest, alustades näiteks mõnest ainuraksest loomast. Nüüd aga tekib suur küsimärk, miks nii äravahetamiseni sarnased teooriad omavahel konflikti satuvad?
Otsime vastandlikkust
Piiblis räägitakse loomisest. Darwini evolutsioon räägib kulgemisest. Kui Tallinna kesklinnas kerkib uus pilvelõhkuja, väidavad ju kõik, et see on kellegi arhitekti looming, sest arhitekt on selle loonud. Ja pilvelõhkuja aina kerkib ka kerkib, kuni valmis saab. Kas ehitusfirma saaks sellist pilvelõhkujat ehitada ilma arhitekti poolt koostatud mahuka materjalita, kus sisalduvad kõik detailid antud hoone ehitamiseks? Kindlasti mitte! See kõik ongi ju loomingu kulgemine.
Ka kirjanik, kes mõnda romaani kirjutab, on oma teose looja. Tema raamatu valmimine kulgeb alates selle idee sünnist, kuni valmimiseni välja. Kas romaani valmimine võib aset leida ilma kirjanikuta, kelle me just loojaks nimetasime? Kindlasti mitte! See kõik on ju kulgemine, ehk evolutsioon.
Järeldus
Nii piiblis, kui ka Darvini evolutsiooni teoorias on inimese tekkimine üsna identne. Erinevus on vaid selles, et piibel ei ole rääkinud detailidest. Samuti ei räägita piiblis ajast, mille vältel inimene valmis. Jah, me võime küll väita, et piiblis mainitakse “esimesel päeval”, “teisel päeval” jne, kuid juba kolmandal leheküljel avastame, et päeva mõiste oli piibli Esimeses Moosese raamatus midagi muud, kui me seda tänasel päeval mõistame. Pealegi mainib piibel oma viimasel leheküljel, et “Te ei tea mitte midagi!” Sellega peaks vist kõik öeldud olema.
Muideks, ka evolutsiooni teoorias ei räägita ajast. Kas me võime siis rääkida teatud ajahetkest, mis võis aset leida saja ja tuhande miljoni aasta vältel? Loomulikult mitte. Ja pealegi, need on ju vaid oletused.
Kokkuvõtteks
Hoolimata sellest, et Charles Darwinit on peetud üsna targaks inimeseks, ei suutnud ta mõista, et tema sõnul kaks nii vastandlikku teooriat on tegelikult üks ja see sama.
Külastades pea igapäevaselt trevisele, toitumisele ja treeningutele suunitletud portaale ja foorumeid, olen hästi kursis kõige enam püstitatud küsimusega. See on: ”Kuidas vabaneda liigsetest kilodest?”
Huvitav asjaolu on veel see, et pea iga küsimuse esitaja väidab, et ta toitub tervislikult, vältides liigseid kaloreid ning lisaks käib ta veel üle päeva jooksmas ning on piisavalt liikuva eluviisiga.
Nad ju teavad väga hästi, et neile vastataks vaid üht moodi: “Söö vähem, liigu rohkem”!
Nad üritavad sellist vastust elimineerida, nad ju kardavad seda.
Tegelikult teavad nad väga hästi, et asi on just liigses söömises ja väheses liikumises.
Kuid ometigi, miks nad siis küsivad. Pealegi, selliseid küsimusi on ju esitatud sadu tuhandeid kordi. Ja see pole veel kõik, iga küsimus on saanud umbes 24 vastust. Seega kokku siis 480 tuhat vastust.
Vastus sellele on aga lihtne - nad põgenevad tegelikkuse eest ning otsivad miskit, mida tegelikult olemas ei ole. Ja nad teavad seda isegi väga hästi.
Muideks, see on imetore, et on olemas sellised kohad, kus küsimusi esitada saab.
Üsna segane pealkiri, kas pole? Aga paraku ei suutnud ma midagi targemat välja mõelda. Panen lühidalt kirja ühe väikese loo, mis leiab aset meie ettevõtte söögitoas pea igal lõuna ajal.
On üsna tavaline, et mulle tuntakse kaasa, öeldes ”ohh sa vaeseke” või “mul on sinust lausa kahju”. Samuti ollakse hämmeldunud, et miks ma selliste ekstreemsustega tegelen. Tavaline on ka küsimus, et ega ma nälga sedasi jää. Muideks, paljud on mures minu tervise pärast, väites, et see ei saa ju normaalne olla, millega ma lõuna ajal tegelen. Üsna sageli lõpevad kõik need väitmised ja küsimised tuliste vaidlustega.
Milles siis asi? Eks ikka selles, et mina ei nõustu sööma klassikalist praadi, vaid ostan lähimast marketist omale lõunaks näiteks jogurti, heeringakonservi ja banaani. Vot just see ongi see, mis teistes murelikkust ja meelehärmi tekitab. Ja see, kui ma väidan neile, et saan sedasi ligi kaks korda soodsamalt hakkama ning lisaks saan oma toidust väärtuslikumaid toitaineid kui nemad, kes grillvorsti prae ära söövad, ajab see neid lihtsalt naerma.
Nüüd aga olen otsustanud, et võtan ette ühe väiksemat sorti analüüsimise, kus kõrvutan enda viletsa võitu lõuna ning rikkaliku kolleegi prae, et lõppude lõpuks tõde välja selgitada.
Ostsin täna omale lõunaks ühe 400 grammise jogurti, heeringakonservi, mis kaalus 150 grammi ning ühe banaani. Kollegidel oli lõunaks keedukartul, väheke jahukastet, kapsa-porgandi toorsalat ning grillviiner juustuga.
Nüüd aga vaatleme lähemalt, kes kui palju ning mida sõi. Järgnevalt võrdlen ma kolme tähtsaimat toitaine sisaldust, milleks on kõigile tuntud valgud, süsivesikud ning rasvad.
Kõigepealt võrdleme seda, mis määrab ära meie lõunasöögi energiasisalduse. Mina tarbisin oma toiduga 803,2 kilokalorit, kollegid aga seevastu vaid 560,09 kilokalorit. Mina sain oma toidust täisväärtuslikke valke 34,85 grammi, kollegide toit sisaldas valke aga vaid 23,66 grammi. Süsivesikuid sain mina 107 grammi, kolleegide toit sisaldas seda vaid 46,42 grammi. Nüüd räägime ka rasvadest, mis paraku tervisele väga kahjulikeks osutuvad. Mina tarbisin oma lõunasöögiga rasvasid vaid 25,38 grammi, aga minu kollegid said seda oma praest suisa 30,31 grammi.
Kokkuvõtteks mõned faktid
Minu lõunasöök maksab kaks korda vähem. Minu lõunasöök sisaldab pea kaks korda rohkem energiat ehk kilokalorit. Minu lõunasöögist saab tublisti rohkem valke, mis on peamiseks ehitusallikaks igale rakule meie organismis. Minu lõunasöök sisaldas rohkem kui kaks korda enam süsivesikuid, mis osalevad valgusünteesimisel meie organismis ning annavad energiat. Minu lõunasöök sisaldas tervist raskelt kahjustavat rasva vähem.
Üsna kõrgelt hindan ka olukorda, kus minu toidukord andis ligi 18 korda enam vajalikke vitamiine ning mineraalaineid. Ka kiudaineid sain ligi kolm korda enam. Viimaste kasulikkusel ma pikemalt ei peatu, seda on kõikjal piisavalt lahatud.
Aga siiski
Loomulikult olen ma kolleegidele neid samu asju piisavalt seletanud, et tegelikult peaksin hoopis mina nende pärast muret tundma, kuid siis olen saanud tummakslööva vastulöögi. Toit peab soe olema! Ma ei ole nendega vaielda julgenud, sest kui keegi midagi sarnast väidab, ei saa ta omada teadmisi tervislikust toitumisest, vaid toetub oma vanaema poolt jagatud dietoloogilistele nõuannetele.
Olen argumenteerinud sarnase väite üle mitme spordiarstiga ning samuti oma perearstiga. Jah, viimane küll kunagi ammu väitis, et toit peabki soe olema, kuid selle vajalikkusest ta seletada kahjuks ei osanud. Kui olin talle paar täpsustavat küsimust esitanud, hakkas ta oma väites suisa kahtlema ning jäi hoopistükis erapooletuks.
Lahendus
Õnneks on meil olemas piisavalt tarkasid dietolooge, kes võivad antud küsimuses teadmisi jagada. Olen neilt vastuseks saanud, et olgu see kuum juustuviiner või külm jogurt, söögitoruni jõudes peab nende temperatuur olema üks, ja selleks on 37 kraadi Celsiuse järgi. Lisakommentaar oleks ilmselt liigne, kuid lollidele võin öelda vaid seda, et tervise seisukohalt ei oma toidu temperatuur mitte mingisugust tähtsust, kuna suhu asetades muutub selle temperatuur just selliseks, nagu vaja. Küll aga tuleks meeles pidada, et sooja toidu kiire kugistamine võib raskelt kahjustada meie seede-elundkonda.
Analüüsi teostamise eest erilised tänud Ampser.ee`le.
Värsked kommentaarid