“Jah, aitab küll. Eriti nüüd, raskel ajal, kui müügi numbrid oluliselt langenud on. Kui varasematel aegadel osteti umbes kolm tükki päevas, siis tänaseks päevaks on müüginumbrid oluliselt suuremad. Näiteks eile müüsime neid suisa 48 tükki!” teab rääkida üks ehituspoe müüjaid.
Meie Vabariigi Valitsus võttis vastu üsna radikaalse määruse, kus alates 1. juuli 2009 peab olema suitsuandur igas kodus. Otse loomulikult ei ole ma selle vastu, kuid selliseid otsuseid tehes tuleks mõelda ka kodanikele, mitte lasta rikastuda vastavate seadmete tootjatel ning kõigil lülidel, kes antud toodete müügis osalevad.
Lihtsalt jabur tundub, et tootjalt läheb vastav seade edasimüüjale umbes 9 krooni ja 40 sendi eest. Edasimüüja lisab sellele umbes 38 krooni ning müüb selle edasi maaletoojast ettevõttele, kes antud toote omakorda jaemüüjale ligi 70 krooniga müüb. Jaemüügi kettides müüakse see lõpptarbijale 99 krooniga maha.
Jah, eks ta õige ole, et ideaalne ärimudel just selline olema peabki, kus võimalikult palju kasumit toodetakse. Aga antud olukorras, kus vastav määrus kohustab igal neljandal kodanikul selle seadme peale raha kulutama, tundub Vabariigi sekkumatus antud liigkasu võtmisele ei millegi muuna, kui kuritegeliku käitumisena. Ja see pole veel kõik! Selle asemel, et toetada oma kodanikke suitsuanduri soetamisel, otsustab ta väga suure summa raha paigutada nende samade rikastunud ettevõtete kasumisse.
Meie Vabariigi interneti serverites leidub tänaseks päevaks ääretult palju veebilehti, kus pühendutakse vaid suitsuanduri kohustuslikuks muutumise info levitamisele. Kas te ikka teate, et need veebilehe omanikud on saanud riigilt rämeda papi, et umbes 4 tundi vaeva näha ja oma kiirelt valmis klopsitud koduleht ftp serverisse saata. Ise nimetavad nad seda riikliku tähtsusega kampaaniaks ja teavitustööks.
Lõpetuseks tahaksin öelda seda, et kõige selle peale ei oska ma midagi muud öelda, kui et, mul ei olegi selle peale midagi tarka lisada. Lihtsalt kurb on, et maailm nii konfliktsete toimingute rüpes vaevleb.
Värsked kommentaarid