Õpetajad, mis teil viga on?

Ise teenite 830 eurot kuus, saate juba igal tööpäeval kell 15:00 koju, puhkate kinnimakstud puhkusel 4 kuud aastas, ja pole veel rahul! Kas te vähe rappa ei jookse oma utoopiliste nõudmistega?

Ületamatu IV klassi matemaatika

Vaadates tänast tv-saadet “Kaua võib”, tekkis küsimus, kas IV klassi matemaatika peaks olema vaimselt tervele inimesele ajukohane või mitte. Tundub, et siiski mitte. Pealt näha vaimselt tervele inimesele valmistas üks lihtne matemaatiline tehe raskusi. Näiteks ei ole kodanik Rene Kiis, kes töötab AS Pere ettevõttes, suuteline vastama küsimusele, mitu korda mahub arv “7″ arvu “21″ sisse. Tsiteerin: “Mmmmmm, ääääääääää, noooo, päris kolm korda see ei ole, ma ei ütleks, et päris kolm. Ilmselt ikka oluliselt vähem, ma arvan”.

Ülal olev tekst võib lugejas suurel hulgal küsimärke ja hämmeldumist tekitada. Jah, tõsi see on, et see tekst sai alguse tohututest emotsioonidest, mis tekkisid just seda tv-saadet vaadates. Ehk siis, üks musternäide, kuidas lõpptarbijat “ausalt” petta. Kui umbes aasta tagasi maksis AS Pere toodetud kama 500 g pakend 7 krooni (0,45€), siis täna maksab 400 g pakend 1,40 € (21,90 kr). Seega, hinnatõus täpselt 3,91 kordne, ehk tegelikult pea nelja kordne. Kui te ei mõista, kuidas ma selle tulemuseni jõudsin, minge ja külastage IV klassi matemaatika kabinetti.

Muideks, AS Pere palgal olev töötaja Rene Kiis väitis, et kama tootmine on kallinenud 52% (kui õigesti mäletan), siis eeldusel, et toidukaupade jaeketi müügimarginal on ca 20%, tekib küsimus, kes topib iga kama pakendi pealt oma taskusse pea 1 euro. Lihtsalt õõvastav on mõelda, kui häbematu võib tootja käitumine olla – pakend tehakse väiksemaks. Ja see pole veel kõik, tõstetakse hinda ka veel, ja suisa üle 300 %. Rohkem ei ole mul midagi lisada.

Lõpetuseks veel nii palju, et PALUN vältige röövlite poolt toodetud toiduaineid ja aidake Eestlastele uus rahvustoit leida, mis oleks aus ja hea, ja seda igas mõttes.

Meditsiini- ja teaduse “inkubaator” ehk “perekool.ee foorum”

Ei ole midagi koomilisemat, kui lugada perekool.ee foorumit. Eriti teemal, mille kohta oled umbes kaksteist paksu teaduslikku raamatut läbi lugenud, mille jutt on normaalsele inimesele liialt ebanormaalne, kuna igasse aspekti on süübitud liiga sügavuti.

Niisiis, avastasin perekool.ee foorumist teema haigus ja vitamiinid. Oh ei, ma ei külasta seda keskkonda. Ajendiks sai ühe vestluse käigus tekkinud vaidlus, kus väideti, et perekool.ee foorumis leidub teatud teemadel absoluutne tõde.

Mõned väljavõtted pärlitest:

“Olen nagu kuskilt kuulnud, et vitamiine ei tohi haiguse ajal võtta.”
Armas, postituse tegija, sa valetad. Sa ei ole seda kuskilt kuulnud, sest sellist asja ei ole olemas. Ah jaa, on küll olemas, kuid paraku vaid blondiinide peas. Paljud vitamiinid ja mineraalained osalevad immuunsüsteemi tugevdamisel. Ja nüüd selgub siis tõde, et haiguse ajal ei tohigi immuunsust tugevdada? Aitähh soovitamast.

“Mina kasutan oma peres GNLD vitamiine”
Muideks, kui aus olla, siis GNLD vitamiinid on üks kehvemaid valikuid üldse. Tegemist on nii sünteetikaga, kui vähegi saab. Lisaks on GNDL multivitamiinidesse topitud D-vitamiin, milleks on ergokalciferool. Tegemist on taimse D-vitamiini sarnase sünteesiga, mis pidurdab “õige ja vajaliku” D-vitamiini imendumise ja toime, mida tuntakse siis kolekalciferooli nime all. Kui inimene tarbib GNDL multivitamiine, ei omista tema organism õiget D-vitamiini ning tema immuunsüsteem võib selle läbi kahjustuda. Inimese organismi ei tohi sattuda ergokalciferooli. Seega, vältige GNLD multivitamiine. Või vähemalt uurige siis, kumba D-vitamiini antud toode sisaldab.  Kui hoolite enda ja oma laste tervisest, siis võtke antud soovitust tõsiselt.

“Kui võtta haiguse ajal, siis vitamiini omastamiseks läheb vaja kehal jõudu. Kui keha jõu ära annab, ei saa ta võidelda haigusega. “
Jälle müstika kuubis! Mis sa arvad, mitu kalorit kulub 2 mikrogrammi D-vitamiini omastamiseks läbi seedetrakti? Äkki ei tohi haiguse ajal vett ka juua? Ühe grammi vee soojendamisel organismis 1C võrra kulub ju tervelt üks kalor ehk 0,001 kcal. Kallis inimene, ainete imendumine läbi soolestiku seina ei kasuta märkimisväärselt energiat.

Kokkuvõtteks

Mul on siiralt kahju, et inimesed mõtlevad müüte välja. Nii levinud väide, nagu “Ma kuskilt olen nagu kuulnud”, on lihtsalt nii väikekodanlik, et tekitab siira kahjutunde! Kurb on lihtsalt see, et rumalad inimesed võivad seda normaalse ja õige jutuna võtta, mida siinsed teised rumalad kirjutavad!
Inimene, kes ei oska grammatiliselt õigesti sõna ”porgand” kirjutada, ei tohi meditsiinilistel teemadel sõna võtta!

Olge terved!

Telefonikõne Politseisse ehk kuidas peaga vastu seina joosta

Hommikul kell 11:00 olin tervisejooksu tegemas, kui äkki kargas mulle vastu selga suur koer, kes haukus kui metslane. Suurest ehmatusest tardusin kui kivikuju, lootes, et see peletis mu vähemalt ellu jätaks. Peast kärgatasid ka mõtted läbi, et ei juhtu midagi, kui oma ülejäänud pool elu näiteks ühe käega või jalaga mööda saatma pean, peaasi, et ellu jääksin. Koer oli tõesti suur ja hirmuäratav.
Mõne minuti möödudes rahunes koer maha ning jäi urisedes mu kõrvale seisma. Hakkasin poolikute sammude haaval temast eemalduma. Vahepeal pidin aga hetkeks taas tardunult kivikuju mängima, kuna koera suured “draakoni hambad” paljastusid igemete alt. Lõpuks võisin oma teekonda jätkata. Jah, paraku mitte endiselt, kuna südamelöögisagedus oli seda puhku 150 asemel 220 lööki minutis tegemas. Terve ülejäänud teekonna mõtlesin telefonikõnest, mille kohe peale trenni lõppemist Politseile teen. Kurat küll, telefoni jätan ka alati koju, kui jooksmas käin.
Koju jõudes haarasin kohemaid telefoni pihku ja valisin numbri 110. Ikka veel erutatuna, rääkisin oma juhtumi ka Politsei korrapidajale. Paraku arvas aga tema, et pean ilmselt järgmist korda ootama ning koheselt Politseisse helistama, kuid siiski on asja eelduseks see, et koer teile kallale tungib. Niisama lahtiselt jalutava ja haukuva koeraga pole meil midagi peale hakata, teatas korrapidaja.
“Seega, et asi lõpuks turvalise lahenduse leiaks, oleks olnud parem, kui koer mult siiski ühe käe või jala ära hammustanud oleks?” esitasin oma küsimuse Politsei korrapidajale. Vastuseks sain ebaleva ja muheleva jaatuse: “Jah, paraku nii on!”. Vot selline vastus siis Politseilt.

Hoiatus:

Kellele antud koer kuulub, on hetkel veel teadmata. Asukohta võite vaadata sellelt kaardilt. Paraku ei olnud mul endal julgust sinna tagasi naasta, et oodata peremehe õue tulek ära ning seejärel kurjad õpetussõnad viimase poole teele saata. Hoovis seisis ca 5 sõidukit. Olen kindel, et peremees vaatas kogu juhtuvat intsidenti aknast. Paraku mida aga ei olnud, oli peremees, kes oma koera minu küljest eemale tariks.
Kuna antud teelõik on Eametsa ja Pärnu vaheline tuiksoon, mida mööda liigub arvukalt jalakäijaid ja jalgrattureid, siis olen kindel, et ei ole ainuke, kes sarnase juhtumi selle koeraga üle on elanud.

Turvalist elu kõigile!

Vahel olen ma nähtamatu

Järgnev kirjutis ei ole muinasjutt, vaid täiesti reaalne nähtus, mida olen juba vähemalt viis aastat ülepäeviti kogenud, kuna just nii palju aastaid tagasi alustasin aktiivse jalgratta spordiga. Olen veendunud, et iga jalgrattur teab, millest räägin.
Tean ka seda, et kõige selle juures ei muutu ma nähtavaks ka siis, kui kasutan silmi pimestavaid erk-rohelisi või neoon-punaseid rõivaid. Ma ei viitsi isegi keskmist sõrme enam vibutada. Suisa vastupidi – viimase juhtumi auks tõstsin hoopis oma pöidla üles, kiites autojuhti “viisakalt” ja “turvalisust” tagava käitumise eest. Ilmselt käitusin instinktiivselt, justkui tänades, et ta mind ellu jättis. Ainuke asi, mis kripeldama jääb, on asjaolu, et mis kuradima pärast pean mina oma jalgratta remondi kinni maksma, kui selle lõhkumise on korraldanud keegi teine.
Näiteks, autojuht, kes sa sõitsid oma rohelise Nissan Primeraga, mis kandis numbrimärki 802 TFI, teisipäeval, 26. juulil 2011, kell 17:00 Pärnus, Saare tänavalt ning sooritasid peateele, Riia maanteele parempööret, võiksid nüüd sooritada pangaülekande kontole nr. 334894660005, summas 21,35 €. Makse saajaks märkida Jüri Grinko, selgituseks “ebaõnnestunud mõrvakatse tagajärgede likvideerimise eest”.

Turvalist ja sõbralikku liiklemist kõigile!

Alkoholi müügikeeld või asi!

Kes ütles, et öösiti alkoholi ei osta? Täna öösel, umbes kell 00:11, olin sunnitud minema oma kodukohale üsna lähedal asuvasse 24h avatud kauplusesse, et poolelioleva koogi jaoks hapukoort lisaks osta. Mind hämmastas südaööl aset leidnud poe parklasse ulatuv järjekord. Huvi pärast lugesin kokku – seitse inimest.
Esimene klient ostis kaks pudelit viina. Teine võttis kotitäie õlut. Kolmas veini, siidrit. Neljas viina ja sigarette. Viies küsis lapikut, kuid liigse nooruse tõttu ei müüdud (ilmselt oli palju rahvast). Kuues nõudis pudeli veini ja paar õlut. Seitsmes võttis viina pudeli. Kaheksas ostis kaks pakki hapukoort (see olin mina). Ausalt, mul oli väga piinlik seda idülli lõhkuda. Loodetavasti parandasid selle minu selja taha kogunenud kolm uut klienti! Ka see, umbes 15-aastane noormees, kes “lapikust” ilma jäeti, läks järjekorra lõppu, ilmselt uuele katsele. Loodetavasti sai ta siis lõpuks oma äriasjad aetud.

Aitähh teile, ettevõte Mopalia OÜ, asukohaga Uus-Sauga 15a, Pärnu. Tänu teile sain oma koogi valmis meisterdatud! Kust ma muidu keset ööd puudu oleva hapukoore välja oleksin võlunud?

Vaatame, äkki loll maksabki ära!

Austatud If P&C Insurance AS (If Kindlustus) kliendid, palun vaadake oma poliisid üle ja ostke omale midagi ilusat!
Mina vaatasin ning tänaseks olen päris suure summa võrra rikkam. Olin mingil seletamatul põhjusel aastaid maksnud oma kodukindlustusega ka naabrimehe vara eest. Lisaks veel mingite olematute objektide eest, mida olemas ei ole (If`i sõnul “mõttelised” objektid”). Samuti oli sõiduauto kindlustuspoliisil vahetunud minu elukoht, mis kindlustusmakset oluliselt suurendas.
If`i poole pöördudes väideti, et nii peabki olema. Peate maksma naabrite eest, olematute objektide eest ja If`i poolt valitud elukoha eest liikluskindlustuspoliisil.
Alles peale seda, kui saatsin all toodud avalduse, palun lõpetada minu see ja too poliis, langetati hindu nii mis mühiseb. Kustutati olematud objektid ning pandi elama sinna, kus ma elan.
Kodukindlustuse makse alanes ligi 50% ning liikluskindlustus on nüüdsest 38% võrra soodsam. Võtke õppust!

Stiilinäide If`ile saadetud avaldusest:

Palun tühistada kindlustuspoliis nr. xxxxxx
Palve on edastatud seoses Teie ettevõtte poolsete ähmaste vastustega küsimusele, miks muutus kindlustusmakse tühja koha pealt üle 38% kallimaks. Teiste kindlustusseltsidega ja kindlustusmaakleritega ühendust võttes selgus, et tegu on tahtliku pettusega, mille tõttu olen Teie ettevõtte vastu usalduse kaotanud.

Veel paar tähtsat sõna

If Kindlustus on eksimuste tõttu minult vabandust palunud ning lubanud, et tulevikus selliseid prohmakaid enam ei juhtu.

Kadri Simson, aitab valija petmisest!

Ühel hommikul avastasin, et kogu linna kõikvõimalikud lagedad pinnad olid silmakriiskavaid reklaame täis kleebitud, koos Kadri Simsonit illustreeriva portreepildiga. “Aitab hinnatõusust!”, oli antud reklaami sloganiks.
Kuna nimetatud lause, mis peaks siis valimislubadust tähendama, hakkas mulle kohe nii kõvasti huvi pakkuma, et olin sunnitud elus esimest korda keskerakonna veebilehte külastama. Mida ma sealt otsisin? Noh, eks ikka seda, kuidas Kadri Simson kõik hinnad alla taob.
Minu üllatuseks leidsingi viite Kadri Simsoni blogile, kus antud valimislubadusele ka seletus olemas oli. Kadri Simson on sügavalt mures põllumeeste poolt makstava kütuse käibemaksu osas.

Austatud Kadri Simson, juhul, kui sa veel ei tea, siis meie rahvas on mures toiduainete hinnatõusu pärast. Ausõna, enamust meist ei koti punase kütuse käibemaks. Reklaamsloganid ja nende seletused peaks olema omavahel ka mingis väikseimaski seoses. Antud juhul see ju nii ei ole.
Mul on kahju rumalatest penskaritest, kes, trotsides leiva- ja piima hinda, annavad oma hääle just Kadri Simsonile. Neile on ju lubatud, et  hinnatõus seiskub.

Müstiline linnuriik

Ma ei tea, kas mina olen loll või… keegi muu.

Väljavõte ühelt ornitoloogiaseltsi saidilt:
“Sinikael-part (Anas platyrhynchos, Mallard) on omale nime saanud oma rohelise kaela tõttu”.

Kuidas dresseerida klienti?

Antud kirjutisele leidsin inspiratsiooni tänasest Säästumarketi külastusest. Olen ostnud juba mõnda aega õhtuse tee kõrvale paki präänikuid, mille maksumus oli umbes aasta tagasi 5,90. Sama hind oli ka eelmisel nädalal. Ka kolm kuud tagasi oli see sama hind. Seda sama hinda on maksnud see toode terve igaviku, seal juures üles-alla kõikumata.
Täna oli sealne hinnasilt muudetud kollaseks.
Lubage, ma nüüd improviseerin. Kolme päeva pärast ilmub sellele hinnasildile ülaserva läbikriipsutatud nn. “vana hind”, maksumusega 9,90. Kaheksa päeva pärast lõpeb sooduspakkumine ning selle toote normaalne maksumus ongi 9,90. Ja nii lihtne see ongi.
Aga sellega asi veel ei lõpe. Alates 1. jaanuarist ei maksa see toode mitte 0,63, vaid 0,69.
Säästumarket pole kaugeltki ainus ettevõte, mis hoogsalt hindu tõstma hakanud on. Ta on lihtsalt üks kõigi ülejäänute seast.
Mitte et selline käitumine mingi hittuudis oleks, vaid vahel on lihtsalt tore end tühjaks rääkida, õigemini siis kirjutada.